Olin valmis laupäeva hilisõhtul pärast Kleeri sünnipäevapidu kohe ämma-äia koju magama suunduma, kuid mulle vastu jalutanud elukaaslane Meelis kutsus mind hoopis randa, et vaadata, kas Pärnu rannas on veel märke Muinastulede öö pidustustest. 🔥🔥🔥 Jalutuskäik teatrihoonest mereranda oli väga lõbus – igal nurgal lauldi ja pidutseti. Pidu käis ka Rannahoones. Rand ise oli kottpime ja valgustamata. Siiski võtsime kingad jalast ja suundusime veepiirile. Vastu puhus erakordselt soe meretuul. Muinastulede öö lõkke alus veel põles ja selle ümber oli inimesi. 🔥🔥🔥 Siin-seal hubises ka küünlatulesid – inimesed olid tahtnud süüdata oma isiklikku Muinastulede öö tuld. 🕯️🕯️🕯️ Hakkasime kõndima mööda mereäärt Meelise vanemate kodule lähemale – vaja oli jõuda surfiklubini, ületada Ranna puiestee ja Tammsaare puiestee ja jõuda kortermajadeni selle ääres.
Meil oli lõbus, naersime ja rääkisime. Möödusime Rannahotellist ja mitmest väiksemast kohvikust või peopaigast, kus inimesed tantsisid ja lõbutsesid. 💧💧💧 Korraga langesid meile jahedad trummeldavad veepiisad ja järgmisena juba raheterad. Raksatas äike. ⛈️ Hakkasime kodu poole jooksma, kuid vastutuul oli nii kõva, et tundus, et seisame paigal. Äkiliselt tõusnud tormituul mürises. 🌊🌊🌊 Meile jooksis vastu inimesi, kes arvatavasti jooksid oma hotellide poole. Kostus kiljumist ja karjumist. Ma ise karjusin eneselegi ootamatult ka, sest rasked raheterad lõid kõlksudes vastu hambaid, suud ma aga poleks suutnud kinni hoida, sest siis ma poleks saanud piisavalt hingata, õhku aga vajasin ma oma emotsioonide maandamiseks. 😁
Emotsioonid olid üleval, sest tundus, et tuul läheb veelgi tugevamaks, tormimüra veelgi kõrvulukustavamaks, paduvihm ja rahe raskemaks. Oli tunne, et see ongi see ammuennustatud maailmalõpp. 🌩️ Mille ärahoidmist meie armastuse väe läbi ma üksteist aastat tagasi, meie kurameerimise ajal ükskord unes nägin. Vähemasti oleme me koos. Nägime, kuidas surfiklubi juures igasugu sildid, viidad ja reklaamid tuule käes kõiguvad. Tundus, et veel natuke ja need tulevad kinnitusest lahti ning võivad meile pihta lennata. Ja kui tuul veelgi tugevneb, haarab see meidki kaasa. 🌬️🌬️🌬️ Seda ei võinud juhtuda! Hakkasin jooksu pealt oma maandust tugevdama. Maandus, millega mul on elu jooksul raskusi olnud – see ei võinud praegu alt vedada! Tundus, et õnnestus! Samuti tekitasin meie kahe ümber energeetilise mulli, mis kaitseks meid tormis ringi lendlevat katuste ja lahtikistud esemete eest. Seda ei olnud joostes üldsegi raskem teha kui meditatsiooniasendis. Otsekui oleksime praktiseerinud aktiivmeditatsiooni! Aitäh, Osho! Aitäh, Nisarga! ❣️
Kui surfiklubi juures mere äärest eemaldusime, jäid tuul ja müra vaiksemaks. Vaibus ka rahe. Vihma veel sadas, ent märksa talutavamalt. Jõudsime koju läbimärgadena, kuid ühe seikluse võrra rikkamana. Maailmalõpp sai jälle ära hoitud 😊
Hingamisstuudio terapeut, täiskasvanukoolitaja ja RK Reikikooli reikiõpetaja Reet
Olles üle elanud madalseisu, andnud ära suured ja ilusad ruumid ning olnud lähedal hingamisterapeudi tööst loobumisele, olin üllatunud kutsest hakata augustis Männiku Metsatalus BBTRSi kursusel assistendiks. Minu standardid on alati kõrged olnud, oleksin soovinud olla assistendina ideaalne eeskuju kõigile ja õnnistus kogu seltskonnale. Kuidas minna sinna, kui Su energiatase parasjagu nii kõrge ei ole?
Olen väga rõõmus, et kursuse korraldaja Kristina Antšaki kutse siiski vastu võtsin. Kuigi alguses tundsin end teistega võrreldes kohmaka, ebasportliku ja inimpelguriks muutununa, oli mul siiski tugev aluspõhi. Mu keha tõmbus teiste siredate ja sportlike kehade mõjul sirgemaks ja tuletas meelde varem saavutatud elastsuse. Maaühendus taastus ja tugevnes. Suhtlemisoskus paranes kiiresti. Tervislik taimetoit, millest tegin veganvaliku, muutis mind iga päevaga puhtamaks. Maa pakkus maaenergiat ja tiigis ujumine lahustas pinged. Pöörased tantsud lisasid vastupidavust ja looduses viibimine sulatas stressi. Saun avas poore ja südant.
Mõistev õpetaja Nisarga Eryk Dobosz korraldas lisaks kogu gruppi hõlmavatele tegevustele tööd paarides, kolmikutes ja nelikutes, mis lasi tutvuda mõnede rühmakaaslastega veelgi põhjalikumalt ja lisas turvatunnet. Grupis oli imehea huumorimeelega ja võrratult ägedaid inimesi. Sain kolm korda ka ise biodünaamiliselt hingata, mis mõjus avardavalt ja energiat muutvalt. Mu suhtlemisoskus ja eriti inglise keeles suhtlemise oskus paranes.
Assistendina ma end täiesti laitmatuna ei tundnud. Kuid õnneks olid ülejäänud assistendid imeinimesed Helen Haava ja Toby Duerr, kelle ülienergiline tegutsemine mindki edasi kandis, kui mina juba oma avaneva Sisemise Lapsega kimpus olin. Tänu Helenile pesime igal õhtul koolitusruumi ja selle eesruumi põrandad, isegi kui väga väsinud olime. Helen ja Tobias laulsid seda tehes lustlikult ooperiaariaid. Aitäh!
Kursuse teises pooles hakkasin saama üllatuslikku tagasisidet – ma mõjuvat turvatunnet tekitavalt, rahustavalt, inimestele meeldib minu isetu teenimine. Mitu inimest tahtis mind hingamispaariliseks valida, kuid ma ei saanud assistendina neile paariliseks hakata. Siiski tekitas hea tunde, et nad mind välja valisid.
Mõistsin, kui oluline on meisterlikuks terapeudiks saamisel olla kursusel assistent, jälgida kõikide protsesside kulgemist, mitte vaid enda ja oma paarilise oma, nagu paarilise hingamisseanssi juhtides. Muljet avaldas kõikide inimeste paralleelse avanemise pealtnägemine. Kuidas üks kaitsekiht teise järel kadus, kuni paljastus õrn ja haavatav, süütu ja puhas olend või olemus. Nagu mul endalgi. Empaatia tugevnes niivõrd, et teise tunded olid sama hästi ka sinu omad. Assistendina oli vaja endalt tihti küsida, kas grupikaaslane vajab toetust, või vaba ruumi enda ümber. Õrnade olenditega oli vaja olla õrn ja delikaatne. Tekkis mulje, et tavaelus käitume üksteisega kui elevandid portselanipoes. Sellepärast vajamegi nii palju kaitsekihte.
Samal ajal tugevdasid meie pöörased tantsud kõikide füüsist ja vaimu. Mõned pehmodena kursusele tulnud muutusid sitkemaks ja vastupidavamaks, mehed mehisemaks ja naised naiselikumaks. Sisemine vägi paiskus esile. Alaväärsustunne tuli välja, sai märgatud ja sulatatud. Nii mõnedki rühmakaaslased rõõmustasid, et tunnevad oma täis potentsiaali avanemist ja tunnetavad oma autentset olemust.
Võrratult tore oli kogeda, et kõik ebameeldivad, valusad ja isegi talumatud tunded ja seisundid on ajutised ja asenduvad peatselt nauditavamate olekutega, kui lubada neil lihtsalt olla ja nendega mitte võidelda. Kõik oli üle minev ja ümber kujunev. Ja ümberringi kogesid teised samu või sarnaseid tundeid ja olid sinu tunnete suhtes mõistvad.
Meie grupis oli rohkem välismaalasi (Ühendkuningriigist, Šveitsist, Saksamaalt, Norrast, Rootsist, Soomest, Itaaliast, Portugalist, USAst) kui eestlasi, nii mehi kui naisi. Oli üsna mitu arsti, meedikut, terapeuti ja psühhoterapeuti. Eestlased olid kõik varem BBTRSi kursusel käinud ja juba alustanud seansside pakkumist või vahetamist. Enamik välismaalasi olid algajad, kuid mõned neist olid õppinud veebi teel BBTRSi pakkuma, mida saab ka õppida veebi teel. Nende jaoks oli uus kontaktseansside kõrgem energiatase, intensiivsemad emotsioonid ja julgem iseloom – veebis tuleb olla ettevaatlik ja liikuda edasi aeglaselt, et kliendi protsessid üleliia ei aktiveeruks – nii nagu reaalilmas ju veebis terapeut teda toetada ei saaks. Samuti nautisid nad puudutustega toetamist ja ise puudutuste vastuvõtmist, mis samuti veebis puudu jääb.
Grupp sulandus iga päevaga rohkem kokku, viimasel õhtul ei tahetud enam koolitussaalist lahkudagi, tants käis hiliste õhtutundideni.
Järgmisel päeval oligi lõpupäev. Olin pärast hilja magama saamist väsinud ja ei maganud korralikult välja. Lümf ei liikunud ja ma ei tundnud ennast mõnusalt. See paistis välja lõpupiltidel, mille pärast hiljem piinlikkust tundsin. Kahetsesin hiljem neid vaadates ja pakkusin endale kaastunnet. Õnneks olid kõik teised piltidel väga kenad ja vahetud.
Meie vahetu suhtlemine jätkus Whatsappis, kus rühmaliikmed said üksteist edasi toetada, ehkki suurem osa juba Euroopat mööda laiali ja mõni hoopis teisel pool maakera. See andis nii palju turvatunnet.
Pärast kursust hakkasin uuesti hommikuti Emajõe äärde jooksma ja seal energiaharjutusi tegema, nagu olen teinud BBTRSi maailma sattumisest peale (2017). See annab nii palju päevale juurde, kui hommikul oled ennast avanud ja kõik energiad käivitanud. Keha jätkas puhastumist ja tagasi aktiivsemasse, virgemasse, liikuvamasse, rühikamasse olekusse muutumist.
Läksin Männikule küsimusega, kas jätkata hingamisterapeudi ja reikiõpetajana. Vastus oli jah !!! Teadsin kogu aeg, et talvel ja kevadel ei saanudki Universum eriti kedagi minu juurde saata, kuna mul ei olnud piisavalt energiat teiste aitamiseks. Männikul saadud positiivne tagasiside lisas eneseusku. Kui energia vabalt voolab, saan teha seda, milleks olen siia ilma tulnud. Sest mul on selleks andeid ja potentsiaali.
Sügisel on mul lähenemas plaaniline operatsioon. Pärast seda jätkan tööd terapeudina. Võib-olla juba enne sedagi veebi kaudu või kodukülastustena, eks näeb J
❤️ Suur tänu kutsujad, suur tänu kaaslased ja õpetajad! Aitäh! Aitäh! Aitäh! ❤️
Hingamisterapeut ja kutseta täiskasvanukoolitaja Reet Karro (Maarireet)Korraldustiim ja assistendidÜhe hingamiskaaslasegaMeie ühte hoidev gruppBBTRSi grupp august 2022 Männikul. Rõõm on suur!
Räägib eesti Taarausuliste Koja vanem hiislar Addold Mossin.
Mis ajast pärinevad Teile teadaolevad andmed taaraliikumisest ja eestlastest üldse?
Vanimad pärimused jutustavad, et lendasime siia planeedilt, mida kutsuti Tagapäikese Maaks. Meie endine elupaik külmus. Meeda ja Raal olid esimesed, kes külmunud Tagapäikese Maalt õhusõidukitega, mida nimetati Kuuraks ja Vesikuuraks, praegusele Eestimaale tulid. Selle Tagapäikese Maal oli saavutatud niivõrd kõrge elustandard, et inimesed töötasid ainult tunni päevas ja ülejäänud aeg jäi jumalanna Ilo teenimisele. See tähendab, et nad pühendasid selle aja kunsti, muusika ja kultuuri arendamiseks.
Millal eestlased praegusele planeedile tulid? Sellest on nüüd 10 205 aastat, kui praeguse Rootsi kohal jää veesurvele järele andis, mistõttu vee pind Balti mere aladel langes 53 kuni 70 meetrit. Siis tõusis merest Eesti ala ja sellega koos tuli valgus. Kui kaua me siin enne jääaega elasime, kuulub juba mütoloogia valdkonda.
Kas lisaks rahvapärimusele ja mütoloogiale on ka teisi tõendeid meie endisaegse kultuuri ja elu kohta nii kauges minevikus? On ikka. Teadmishimulised araablased ülistasid meie muistsete neidude ilu ja teadsid, et virdepäts – küpsetatud külaleib – ja meest valmistatud jumalatejook – mõdu – ootab võõrast igas kojas.
Cassiodorus, kes elas aastatel 490-584, jutustab muistsete eestlaste võimetest järgmist: „Eestlased kasutasid relvade asemel oma võimeid. Nad olid suutelised inimhulkade silmi moondama. Nad võisid võtta endile hundi või mõne teise kiskja kuju. Nad võisid teeselda taganemist, kuid samas pöörasid ümber ja lõpetasid lahingu tugeva vastulöögiga.”
Tacitus (55-120), kes külastas samuti Eestit, on öelnud: „Eestlased omasid ainuõigust kogu Läänemere merevaigule. Nad on õiglasem rahvas kogu maailmas. Eestlased austasid oma ema kui jumalat ja jumaldasid oma loodust kui ema.”
Kui meie esivanemad juba kord nii targad olid, kas nad tundsid siis ka kirja? (Selle küsimuse peale laotab hr. Mossin minu ette paberilehe paljude lahtimõtestatud kirjamärkidega ning jätkab vestlust) Tundsime küll. Kirjamärke võib veel praegugi näha talude ustel, uksepiitadel ja rannakülade vanadel tarbeesemetel. Selle pilt- ja kiilkirja vanus ulatub tuhandetesse aastatesse. Tähestik koosneb 45 tähemärgist. Need ei olnud algselt peremärgid, vaid kujunesid selleks hiljem. Uksepiitadesse lõigati nad ennekõike loitsuna selleks, et elada metsavaimudega heas läbisaamises ja paluda andeks tare ehitamiseks maha võetud puude eest. Enne puu maharaiumist anti lubadus, et istutatakse kaks uut. Seda ka tehti. See taaralaste muistne ütlus, et enne kui raiud puu, istuta kaks, on püsinud tänapäevani.
Ajaloolaste väide nagu poleks pilt-kiilkirja jälgi leitud ei pea paika. Kividelt pole neid tõepoolest avastatud, kuid siingi on põhjendus. Teatavasti ei säili taoline kiri paekivis meie niiskes kliimas aastatuhandeid. Pealegi on taaralaste pühades paikades läbi aegade kõvasti laastatud ja hävitatud.
Avaldanud FB grupis Eesti Metsa Abiks Vaike Martin. Tema andmetel on allikas Päevaleht, 29.september 1994 Timmo Raad
“Tahan jagada üht sisemist kogemust. Alustan sellest, et eks me kõik, kes me südamega ja süvitsi tunnetame elu siin maailmas, nägime seda ette, et ühiskond satub ühel hetkel suurde kaosesse. Kui see suuremat sorti kaos aga kohal on ning lõppu veel näha ei ole, siis on see ikkagi osutunud millekski, mis näib ületavat kohati meie adumisvõime. See on aga ainult mõistuse seisukohalt nii. Reaalseid fakte kahtlemata eirata ei saa: vägivald eesti metsade kallal, RB, GMO, eesti peavoolumeedia ja –poliitika progresseeruv juhmistumine, mis näib kaasa toovat üha suuremat allakäiku jne jne jne. Praktiliselt ei ole ju eluvaldkonda, kus ei oleks midagi kiivas…
Olen nõus ja olen seda ka ise palju teinud, et inimesi tuleb kõigist neist reaalselt eksisteerivatest olukordadest informeerida. Ausalt ja ilustamata. Aga mida ma olen väga selgelt kogenud, ikka ja jälle – olulisem kui järjekordse õuduse või jaburuse esiletoomine (ja kui see toimub sots.meedias, siis paratamatult ka võimendamine), on enda sees kõiki neid probleeme järjepidevalt transformeerida. Ning kui endal parasjagu aega või energiat selle konkreetse teema transformeerimiseks ei ole, siis ei tohiks neid asju oma emotsioonidega võimendada (mis siis FBs võib justkui hakata oma elu elama). Sest probleemide võimendamine toodab ühtlasi väga palju must-valget käsitlust ning negatiivset vastandumisenergiat, mis lõppkokkuvõttes läheb ikkagi selle vana destruktiivse süsteemi toiteks, isegi kui see juhtub juba olema süsteemi agoonia faas.
Kõik tasakaalukad analüüsid ning ülesehitavad plaanid ja visioonid, kuidas mingile olukorrale läheneda, on iseenesest mõistetavalt konstruktiivne materjal.
Olen enda jaoks ära tundnud lihtsa töe. Kõige efektiivsem on võtta konkreetne mureteema, näiteks praegusel juhul metsade hävitamine, tunnetada selle probleemi sügavamat olemust (mis on väärtuste kriis ühiskonnas) ning viia see läbi enda Algallika valgusse transformeerimiseks: nii algpõhjus kui ka selle avaldumisvorm. Seejärel tuua Algallikast puhast valgusenergiat oma Kõrgema Mina kaudu siia füüsilisse maailma nende probleemide parimaks võimalikuks lahendamiseks. Ja korrata seda protsessi nii kaua, kuni tunnen, et midagi on muutunud. See midagi on muutunud minu sees, aga et mina olen osa maailmast, on ka maailmas energeetiliselt midagi muutunud. Kui ma oma teadvuse abil raskeid energiaid transformeerin, siis see energeetiline informatsioon läheb ühisvälja ja töötab seal edasi – koos kõigi teiste panusega, kes sama tööd teevad.
Järgmine võimalus transformatsiooniks on suhelda telepaatiliselt nende inimestega, kes on mingitel n-ö vastutavatel postidel. Ma ei suutnud üks öö eesti metsade pärast magama jääda ning ma püüdsin võtta kontakti presidendiga hingetasandil. Väga raske oli läbi murda, sest tohutud müürid, riivid, manipulatsioonid ja ma ei teagi mis kõik veel, olid seal vahel. Ma kulutasin päris palju energiat, aga päris mõttetu see ei olnud, mingi info sain ikkagi edastatud.
Ja kolmandaks – kõik raskused, mis meil on isiklikul tasandil, olgu see sissetulek, töö, vanemad, perekond, tervis vmt – see kõik on väga tänuväärne materjal transformatsiooniks. Me ise ei pruugi tavaliselt aru saada, kuidas see on suurema ühiskondliku protsessiga seotud, aga tegelikult on see väga otseselt seotud. Kui suudame transformeerida ka oma kõige valusamaid varjatud traumasid jmt, siis see väga otseselt kajastub ühendväljas ja muudab eetrit puhtamaks, lisaks aitab see info ühendväljas teisi, kel on samad keerulisused transformeerida.
Praegu on hästi tugeva sisetöö aeg ning see on ka väga loogiline, sest samal ajal on välismaailmas toimumas kardinaalsed muutused. Nagu sees, nõnda väljas – kui suudame sees rohkem korda luua, kajastub see ka välismaailmas selgemate ja korrastatumate muutustega.
Igaüks on looja ja leiab oma võimaluse, kuidas seda sisetööd kõige efektiivsemalt teha. Aga selle teksti jagamise mõte on rõhutada igivana tõde, et enne kui astume välismaailmas järgmise sammu, muutmaks midagi paremaks, peab sisemine transformatsioonitöö olema hästi tehtud.”
/Katkend Saale Kareda avalikult FB lehelt 12.01.2017/
Lapsena võisid tunda vaimustust vurrina keerlemisest. Vaevalt, et sa teadsid, et tegelesid sajanditevanuse sufi pöörlemisrituaaliga. Olles mõeldud ühendama mõistust, südant ja keha, võib pöörlemismeditatsioon noorendada, taastada hormonaalse tasakaalu ja suurendada elujõudu. See tiibetlaste praktiseeritud iidne liikumismeditatsiooni vorm aitab venitada lihaseid ja liigeseid, parandab lihastoonust ja suurendab liikuvust. Tiibeti laamad usuvad, et keha pöörlemine viskab välja negatiivsed jäägid ning tugevdab seost parema ja vasaku ajupoolkera vahel. Keskme keerlema panek stimuleerib keha energiasüsteemi ja äratab tšakrad.
Pane keha pöörlema
Pöörlemismeditatsiooni võib praktiseerida muusikaga või ilma. Taga, et su kõht poleks liiga täis (muidu võib tekkida iiveldus). Alusta silmi lahti hoides. Tee kindlaks kehakeskme asukoht ja tõsta käed õlgade kõrgusele. Hoia parema käe peopesa üles suunatult ja vasak käsi allpool, peopesa allapoole suunatult. Lõõgasta lihased, samal ajal kui hakkad aeglaselt päripäeva pöörlema (võid pöörelda ka vastupäeva, kui see tundub loomulikum. Sellisel juhul on käte asend vastupidine.). Hoia silmad fikseerituna ühele oma üles tõstetatud käele. Jätka pöörlemist 10 minutit või kuni tunned, et see on mugav ja saad seda ilma pearingluseta jätkata. Luba oma kehal määrata, millal lõpetada. Seisa paigal või lasku vaikselt põrandale, hinga sügavalt ja lõõgastu.
Pane oma emotsioonid pöörlema
Pöörlemise ajal võid kogeda emotsionaalse vabanemise tunnet. Mõned inimesed naeravad, samal ajal kui teised kogevad rahu ja rõõmupisaraid. Tiibetlased usuvad, et pöörlemine ühendab meid taas oma südamekeskusega, kus elutsevad jumalik armastus, muusika, usk ja poeesia. Usutavasti ühendub inimene pöörlemise lõpul Maaga, andes kogunenud energiad tagasi pinnasele. Vaata pöörlemismeditatsiooni näitena seda sufi pöörlemise videot.
Artikkel on tõlgitud inglise keelest. Originaali „Getting Around to Whirling Meditation“ autor on Alex Kecskes ja see ilmus portaali WorldLifeStyle rubriigis Health+Fitness
Hingamisstuudio ja Tartu Reiki Kooli tegija, terapeut ja reikiõpetaja Reet Karro käis märtsis Jaapanis. Kuna fotogaleriisse tekkis ilmeilusaid vaateid ja reisipäevikusse oli jäädvustatud huvitavaid tähelepanekuid, otsustas ta anda muljed välja blogina. Esialgu on üleval vaid neli postitust, kuid neid tuleb jõudumööda juurde.
Kutsume lugema reisiblogi “Varakevadine reikivõtmes Jaapani reis” siin. Head lugemist!
Energial on kolm olekut. See kas ringleb, integreerub või stagneerub. Stagneerub iga asi, mida lõputult korrata, isegi vaimsed praktikad. Teadlik hingamine paneb meie energia ringlema ja integreerib uuendused, isegi kui meie teadvusse ei jõua, mis just täpselt toimus. Kui hoiame energia ringlemas, saame seda uuendada, täiustada ja taasluua. Lõhume senise energia, tekivad muutused. Tekib energiataseme tõus ja energia täiustumine. Sellist energiaringlust esindab täiuslikult hingamisseanss. Seansil on kõrghetk, seejärel tuleme uuesti endasse, integreerume. Kui energia liigub, tuleb iga asi, iga sündmus meile kasuks. Kõik, mis juhtub, on meile õpetuseks. Tuleks vaadelda elu kui energia liikumist – jõuame lahenduseni, teadmiseni. Kui määratleme selle hea või halvana, energia seiskub. Kui väärtustame kõike endaga toimuvat kingituse, õnnistuse, õppetunnina, muutub meie elu palju külluslikumaks. Kui kahtleme, anname hinnanguid, kritiseerime, jätame andestamata, loome endas mürgist stagneeruvat energiat. Ka tugevas õige-vale mängus, ohvrimängus loome stagneeruvat energiat, toksilist energiat.
Päikese ümber on täpselt samasuguse kujuga energiaväli, kui inimsüdame ümber.
Kurbus näitab tervendamise ja andestamise vajadust. Andestamine tervendab kurbuse. Kurbus näitab, et mu armastus ei ole vastu võetud. Andkem maailmale andeks. Maailm on tegelikult mu armastuse vastu võtnud.
Kui kaelasooned valutavad, kui on tunne, et tahaks lehti puu küljes kinni hoida, näitab see, et energia stagneerub. Lahendus on lõdvestus ja puhkus. Esimene samm stagneerumisest eemale on toetuse küsimine.
Tuleks vaadata läbi kõik oma eluvaldkonnad – millised on parajasti arenemas, millised integreerumas ja millised stagneerumas, nõudes muutust.
Asudes midagi manifesteerima, kindlustagem, et meie sees oleks olemas platvorm, mis manifesteeritu vastu võtab. Loo ruum sellele, mida tahad luua! Teine oluline etapp manifesteerimise juures on hoolt kandmine selle eest, mida oleme juba manifesteerinud. Kui selle unustame, jääme manifesteeritust ikkagi ilma.
Iga mõttevahetus taandub lõppude lõpuks sõnumile „Ma armastan Sind”. Edastagem see!
Paljud meist on kaotanud fookuse ja see sai alguse juba sünniga. Sündides tahtsime vaadata Jumala silmadesse ja tunda, et oleme armastatud ja vastu võetud. Kuid seda ei juhtunud. Nii me kaotasimegi fookuse ja unustasime, et meie sõnum maailmale on „Ma armastan Sind”. Sellepärast kardavad paljud avalikku esinemist, isegi väikese grupi ees kõnelemist. Kui mõistame, et on turvaline näha meid armastamas ja et meie armastus on vastu võetud, taastub fookus.
See, kes arvab, et ta on üksi ja eraldatud, ei kuula. See saab alguse, kui ema ei kuula sünnituse ajal last. Kui Su armastus ei ole vastu võetud, Sa ei saagi teada, kui armastav olend Sa oled.
Meis kõigis on nii mehelikku kui naiselikku energiat. Alati on neid, kes arvavad, et seda on liiga palju. Meid on kästud seda vaigistada. Sünnitusel on naist läbimas kogu maailma energia. Samas kästakse tal seda kontrollida. Energia on mõeldud edasiliikumiseks, edasiviimiseks. Ent hakkame energiat kartma, saadame mehed sõtta või igapäevaelu lahingutesse. Arusaam meeste ja naiste erinevustest taandub mõttele „Olen üksi ja eraldatud.” Loomulik on, kui mehed teevad ka naisteasju, nt hoolitsevad laste eest ja naised meesteasju, nt otsustavad ja planeerivad.
Tundkem end oma kehas kui oma kodus. Tundkem, et oleme seal teretulnud. Tere tulemast oma kehasse! Keha peaks iga hetk tundma oma asuka kohalolekut ja hoolitsust – olen siin Sinu jaoks!
Laskem oma loost lahti! Isegi kui meil ei olnud ideaalne lapsepõlv, ideaalsed vanemad – nüüd oleme täiskasvanud ja saame kõik korda teha. Tähtis on ise ennast vastu võtta, võtta vastutus oma Sisemise Lapse hea enesetunde eest. Hea on rääkida oma Sisemise Lapsega leebelt, veenvalt ja tunnustavalt, julgustades teda raskuste korral. Tuleb hoiduda enesekriitikast.
Enda piitsutamine tõmbab energia kokku. Enesepiitsutaja ei anna endale ruumi olla see, kes ta tegelikult on.
Kui jalad külmetavad, tuleb hoida jalad soojas. See on vana, mis lahkub kehast. Leppigem sellega. See näitab, et energia liigub.
Tinnitus, pinin või vilin kõrvades – seotud emapoolse kriitikaga. Kriitika, mida Su ema kuulas, kui Sind ootas. Tuleks läbi teha andestusprotsess, nt andestada oma emale 2 nädalat iga päev andmise kaudu.
Armumine, intensiivne intiimsusekogemus võib pinnale tuua algse intiimsuse, kogemused ja elamused, mida saime emaüsas ja sündides.
Eluprobleemid, kriisid – elu näitab meile, millega peaksime eriti tööd tegema. Tihti on need vanad mustrid uues kuues. Olles arenenud, saame tervendada uue aspekti neist. Kõige tähtsam on mitte lähenda kriisidele seisukohast „Mis minuga valesti on?”
Naine on hädas partneri armukadedusega. Mida ta saab teha? Ta ei saa tervendada partnerit ega armukadeduseprobleemi partneri eest. Partner peab ise abi/teraapiat otsima ja ise vastutust võtma. Naine saab ainult endaga tööd teha, sisendada endale „Mul on piisavalt. Mul on külluses armastust.”
Hea vastus küsimusele „Millega Sa tegeled?” on „Tegelen kõigega, mis parasjagu mingil hetkel asjakohane on.” Binnie ise on pidevalt teenimises ja täiesti kohal seal, kus ta parasjagu on.
Naise ealised muutused, üleminekuperiood – seda ei tohiks hoida mehe eest saladuses, vaid kaasata sellesse ka mees. Pole hea mõte hakata sel ajal eraldi magama. Tegelikult ei pea üleminekud olema keerulised. Kahjuks oleme me hakanud seda uskuma, nagu ka seda, et sünnitus on valus.
Eluga planeedil Maa käib kaasas tänutunne. Siin tuleb seda eraldi õppida ka muudelt planeetidelt siia kehastunutel. Mujal nii see nii vajalik ei ole.
Kui lastel lasta valida, valiksid nad lasteaia asemel kogukonna või laiendatud perekonna.
Raha=armastus. Asenda sõna raha sõnaga armastus ja mis selgub?
Meile maksmata jäetud summasid ja meile tasumata laenusid (s.t keegi jäi meile võlgu) tuleks vaadata karma seisukohast. Teades, et nii maksame tagasi oma karmavõlgu, lepime nendega rahulikumalt. Laenu andes vastutavad nii laenu andja kui võtja võrdselt.
Tuleks valida küllusteadvus, et Universum toob Sulle selle, mida vajad.
Kui tunned end süüdi, tegele sellega. Ära kunagi alusta vestlust süü kohast, vaid süütuse kohast.
Mõtted, et olen midagi valesti teinud või minu jaoks pole siin piisavalt, on loonud planeedil olukorra, kus tuleb midagi ette võtta üksikisikutena.
Naine tunneb ennast emana lõksus. Juba tema ema tegi enamusi asju kohusetundest, tundes „Ma pean olema hoolitsev, vastutust võtma!” Tütar võttis selle kõik üle ja ei suuda nautida emana vabadustunnet. Lahendus: laske oma ema vabaks! Kujutlege 2 nädalat iga päev, et teie emal oli teie lapsepõlves kõik, mida ta vajas, kõik ta soovid ja vajadused täideti, tal olid teenijad ja lapsehoidjad. Kuidas tunnete end pärast seda?
Asjad, millest kinni hoiame, anname edasi ka oma lastele. Hiljemalt raseduse ajal tuleks kõigest lahti lasta. Kui hingamissessioonil mõni aisting intensiivistub, on see energia, mis lükkab välja seda, mis ei ole elu sarnane.
Pinge otsmikus. – Pea on sünnil õrn. Sündiva lapse peale mõjub läbi vaagna liikumine, peast kinnihoidmine. On näha, et nüüd soovib keha sellest vabaneda.
Süü võib olla nii valus, et inimene projitseerib selle väljapoole. Andestagem talle.
Piinlikkus – mure sellepärast, mida teised mõtlevad. Keskenduge rohkem sellele, mida mõtlete ise.
Energiast ja energiaringlusest on tehtud suurepärane film „Õitseng” („Thrive”). Näeme selles toroidset, rõngaspinna kujulist energiavälja, mis on elu alus, mis paneb aluse kõigile elusolenditele, mida näeme peaaegu muutumatul kujul õunas, apelsinis, tornaados jne. See energia võiks olla saastevabaks ja odavaks kütuseks, mis lahendaks ka kõik keskkonnaprobleemid. Kahjuks töötavad selle teokstegemisele väga ägedalt vastu suurkorporatsioonid ja nende lõa otsas olevad valitsused. Õnneks on arusaam toroidselt liikuvast energiast hakanud järjest enam levima ja esimesed saastevabad tulevikuautod juba sõidavad. Vaata inglise keeles siit.
Need mõtted pärinevad Binnie A. Dansbylt ja Algallika terapeutidelt. Tänu mandala “Üheshingamine” eest Angela Arule.
24. oktoober on kuues üleilmne üksolemise päev. Organisatsiooni Humanity’s Team eestvedamisel on loodud algatus ühinemiseks Üksolemise Deklaratsiooniga. Soovitakse kokku saada 100 000 allkirja ja esitada deklaratsioon ÜRO-le. Deklaratsiooniga ühinenud kinnitavad oma vastutust planeedil toimuva eest ning head tahet elada rahus ja üksteisemõistmises, leides jätkusuutlikud lahendused globaalprobleemidele. Aga rõhutavad ka spirituaalseid väärtusi, usku Jumalikkusesse ja salapärasse, mida Eestis hetkel hoopis põlu alla tahetakse panna.
Kutsume kõiki üksolemist tunnistavaid Eesti inimesi üles deklaratsiooniga ühinema!
Kui see ühtib Sinu väärtuste ja tõdedega, ava üleilmse inglisekeelse deklaratsiooni allkirjastamise lehtsiin ja allkirjasta deklaratsioon. Küsitakse vaid ees- ja perenime, meiliaadressi ja riiki. Soovi korral võib jääda anonüümseks.
Kui see algatus tundub Sulle hea ja inimesi rohkem spirituaalsete väärtuste edasiviivale jõule mõtlema panev, jaga seda postitust oma sõpradega.
24. oktoobril tähista üleilmse üksolemise päeva, tunneta oma ühendatust kogu inimkonnaga ning kõigega mis elab ja hingab, ning ole rõõmus! See on suurte muutuste algus!
Kes soovib, et teda üksolemise päeva tegemistega ja teiste käimasolevate algatuste eestikeelsete tõlgetega edaspidigi kursis hoiataks, võib sisestada oma meiliaadressi siia.
maailm on oodanud armastavaid ja jätkusuutlikke lahendusi inimkonna ees seisvatele väljakutsetele ning spirituaalne sõnum „Me kõik oleme Jumala/Elu/üksteisega üks, vastastikku seotud, vastastikku ühendatud ja vastastikku sõltuvad” ongi lahendus;
maailm ei pea jääma selliseks, nagu see praegu on ja seda saavad muuta inimesed kui üksikisikud, kasutades spirituaalse kodakondsuse võimu;
inimkond on hea ja tema potentsiaal piiramatu; ühiskondlik transformatsioon algab isikliku transformatsiooniga. Seega ma tunnistan oma Jumaliku Olemuse ja sisemise tarkusega ühendumise olulisust kogu mu eluteekonna vältel, lubades inimpotentsiaali peeneimatel ja kõrgeimatel tasanditel õitsele puhkeda kõigi hüvanguks;
minu pürgimused toetavad spirituaalseid põhimõtteid, globaalset eetikat, ja universaalseid väärtusi, nagu lugupidamine, õiglus, rahu, väärikus, vabadus, vastutustundlikkus ja koostöö, mis on selle deklaratsiooni aluseks;
inimesed vajavad sellel planeedil ellujäämiseks üksteist; ma tunnistan, et me oleme kõiges selles koos ja et kogukond edeneb, kui me üksteist tundma õpime ja naudime meie mitmekesisuse imet ja ilu. Ma kinnitan, et mina täidan oma osa selles, et tekitada kultuur, milles meie, maailma rahvad, saame lahendada ühiseid globaalseid mureküsimusi holistilisel, positiivsel ja transformeerival viisil ning elada üksteisega rahus;
Üksolemine sisaldab Kogu Elu – ka osi, mida me peame Muuks/Teisteks. ma mõistan, et terviklikkust ja koosolemist saab kogeda üksnes kõigi elu aspektide kordumatuse, ilu ja otstarbe tunnustamise läbi ning see tunnustamine algab mu enda Minast;
ma olen osa esilekerkivast teadvusest, mis edendab avatuse, uurimise, ühendatuse ning enda ja kogu Universumiga suhestumise vaimu ning kes jätkab selle kõige imelisuse, ilu ja salapära tunnustamist;
ma toetan Üleilmse Üksolemise Päeva, mis on loodud kogu inimkonna jaoks , et kohtuda igal aastal kui üks inimperekond, et arutada, tähistada ja kogeda Üksolemist Jumalikuga, üksteisega ja kogu eluga;
