“Tahan jagada üht sisemist kogemust. Alustan sellest, et eks me kõik, kes me südamega ja süvitsi tunnetame elu siin maailmas, nägime seda ette, et ühiskond satub ühel hetkel suurde kaosesse. Kui see suuremat sorti kaos aga kohal on ning lõppu veel näha ei ole, siis on see ikkagi osutunud millekski, mis näib ületavat kohati meie adumisvõime. See on aga ainult mõistuse seisukohalt nii. Reaalseid fakte kahtlemata eirata ei saa: vägivald eesti metsade kallal, RB, GMO, eesti peavoolumeedia ja –poliitika progresseeruv juhmistumine, mis näib kaasa toovat üha suuremat allakäiku jne jne jne. Praktiliselt ei ole ju eluvaldkonda, kus ei oleks midagi kiivas…
Olen nõus ja olen seda ka ise palju teinud, et inimesi tuleb kõigist neist reaalselt eksisteerivatest olukordadest informeerida. Ausalt ja ilustamata. Aga mida ma olen väga selgelt kogenud, ikka ja jälle – olulisem kui järjekordse õuduse või jaburuse esiletoomine (ja kui see toimub sots.meedias, siis paratamatult ka võimendamine), on enda sees kõiki neid probleeme järjepidevalt transformeerida. Ning kui endal parasjagu aega või energiat selle konkreetse teema transformeerimiseks ei ole, siis ei tohiks neid asju oma emotsioonidega võimendada (mis siis FBs võib justkui hakata oma elu elama). Sest probleemide võimendamine toodab ühtlasi väga palju must-valget käsitlust ning negatiivset vastandumisenergiat, mis lõppkokkuvõttes läheb ikkagi selle vana destruktiivse süsteemi toiteks, isegi kui see juhtub juba olema süsteemi agoonia faas.
Kõik tasakaalukad analüüsid ning ülesehitavad plaanid ja visioonid, kuidas mingile olukorrale läheneda, on iseenesest mõistetavalt konstruktiivne materjal.
Olen enda jaoks ära tundnud lihtsa töe. Kõige efektiivsem on võtta konkreetne mureteema, näiteks praegusel juhul metsade hävitamine, tunnetada selle probleemi sügavamat olemust (mis on väärtuste kriis ühiskonnas) ning viia see läbi enda Algallika valgusse transformeerimiseks: nii algpõhjus kui ka selle avaldumisvorm. Seejärel tuua Algallikast puhast valgusenergiat oma Kõrgema Mina kaudu siia füüsilisse maailma nende probleemide parimaks võimalikuks lahendamiseks. Ja korrata seda protsessi nii kaua, kuni tunnen, et midagi on muutunud. See midagi on muutunud minu sees, aga et mina olen osa maailmast, on ka maailmas energeetiliselt midagi muutunud. Kui ma oma teadvuse abil raskeid energiaid transformeerin, siis see energeetiline informatsioon läheb ühisvälja ja töötab seal edasi – koos kõigi teiste panusega, kes sama tööd teevad.
Järgmine võimalus transformatsiooniks on suhelda telepaatiliselt nende inimestega, kes on mingitel n-ö vastutavatel postidel. Ma ei suutnud üks öö eesti metsade pärast magama jääda ning ma püüdsin võtta kontakti presidendiga hingetasandil. Väga raske oli läbi murda, sest tohutud müürid, riivid, manipulatsioonid ja ma ei teagi mis kõik veel, olid seal vahel. Ma kulutasin päris palju energiat, aga päris mõttetu see ei olnud, mingi info sain ikkagi edastatud.
Ja kolmandaks – kõik raskused, mis meil on isiklikul tasandil, olgu see sissetulek, töö, vanemad, perekond, tervis vmt – see kõik on väga tänuväärne materjal transformatsiooniks. Me ise ei pruugi tavaliselt aru saada, kuidas see on suurema ühiskondliku protsessiga seotud, aga tegelikult on see väga otseselt seotud. Kui suudame transformeerida ka oma kõige valusamaid varjatud traumasid jmt, siis see väga otseselt kajastub ühendväljas ja muudab eetrit puhtamaks, lisaks aitab see info ühendväljas teisi, kel on samad keerulisused transformeerida.
Praegu on hästi tugeva sisetöö aeg ning see on ka väga loogiline, sest samal ajal on välismaailmas toimumas kardinaalsed muutused. Nagu sees, nõnda väljas – kui suudame sees rohkem korda luua, kajastub see ka välismaailmas selgemate ja korrastatumate muutustega.
Igaüks on looja ja leiab oma võimaluse, kuidas seda sisetööd kõige efektiivsemalt teha. Aga selle teksti jagamise mõte on rõhutada igivana tõde, et enne kui astume välismaailmas järgmise sammu, muutmaks midagi paremaks, peab sisemine transformatsioonitöö olema hästi tehtud.”
/Katkend Saale Kareda avalikult FB lehelt 12.01.2017/