Olin valmis laupäeva hilisõhtul pärast Kleeri sünnipäevapidu kohe ämma-äia koju magama suunduma, kuid mulle vastu jalutanud elukaaslane Meelis kutsus mind hoopis randa, et vaadata, kas Pärnu rannas on veel märke Muinastulede öö pidustustest. 🔥🔥🔥 Jalutuskäik teatrihoonest mereranda oli väga lõbus – igal nurgal lauldi ja pidutseti. Pidu käis ka Rannahoones. Rand ise oli kottpime ja valgustamata. Siiski võtsime kingad jalast ja suundusime veepiirile. Vastu puhus erakordselt soe meretuul. Muinastulede öö lõkke alus veel põles ja selle ümber oli inimesi. 🔥🔥🔥 Siin-seal hubises ka küünlatulesid – inimesed olid tahtnud süüdata oma isiklikku Muinastulede öö tuld. 🕯️🕯️🕯️ Hakkasime kõndima mööda mereäärt Meelise vanemate kodule lähemale – vaja oli jõuda surfiklubini, ületada Ranna puiestee ja Tammsaare puiestee ja jõuda kortermajadeni selle ääres.
Meil oli lõbus, naersime ja rääkisime. Möödusime Rannahotellist ja mitmest väiksemast kohvikust või peopaigast, kus inimesed tantsisid ja lõbutsesid. 💧💧💧 Korraga langesid meile jahedad trummeldavad veepiisad ja järgmisena juba raheterad. Raksatas äike. ⛈️ Hakkasime kodu poole jooksma, kuid vastutuul oli nii kõva, et tundus, et seisame paigal. Äkiliselt tõusnud tormituul mürises. 🌊🌊🌊 Meile jooksis vastu inimesi, kes arvatavasti jooksid oma hotellide poole. Kostus kiljumist ja karjumist. Ma ise karjusin eneselegi ootamatult ka, sest rasked raheterad lõid kõlksudes vastu hambaid, suud ma aga poleks suutnud kinni hoida, sest siis ma poleks saanud piisavalt hingata, õhku aga vajasin ma oma emotsioonide maandamiseks. 😁
Emotsioonid olid üleval, sest tundus, et tuul läheb veelgi tugevamaks, tormimüra veelgi kõrvulukustavamaks, paduvihm ja rahe raskemaks. Oli tunne, et see ongi see ammuennustatud maailmalõpp. 🌩️ Mille ärahoidmist meie armastuse väe läbi ma üksteist aastat tagasi, meie kurameerimise ajal ükskord unes nägin. Vähemasti oleme me koos. Nägime, kuidas surfiklubi juures igasugu sildid, viidad ja reklaamid tuule käes kõiguvad. Tundus, et veel natuke ja need tulevad kinnitusest lahti ning võivad meile pihta lennata. Ja kui tuul veelgi tugevneb, haarab see meidki kaasa. 🌬️🌬️🌬️ Seda ei võinud juhtuda! Hakkasin jooksu pealt oma maandust tugevdama. Maandus, millega mul on elu jooksul raskusi olnud – see ei võinud praegu alt vedada! Tundus, et õnnestus! Samuti tekitasin meie kahe ümber energeetilise mulli, mis kaitseks meid tormis ringi lendlevat katuste ja lahtikistud esemete eest. Seda ei olnud joostes üldsegi raskem teha kui meditatsiooniasendis. Otsekui oleksime praktiseerinud aktiivmeditatsiooni! Aitäh, Osho! Aitäh, Nisarga! ❣️
Kui surfiklubi juures mere äärest eemaldusime, jäid tuul ja müra vaiksemaks. Vaibus ka rahe. Vihma veel sadas, ent märksa talutavamalt. Jõudsime koju läbimärgadena, kuid ühe seikluse võrra rikkamana. Maailmalõpp sai jälle ära hoitud 😊
Hingamisstuudio terapeut, täiskasvanukoolitaja ja RK Reikikooli reikiõpetaja Reet
2022