Rubriigiarhiiv: Mediteerimine

Inspiratsioon,Mediteerimine

Sufi pöörlemismeditatsioon

sufi whirlingLapsena võisid tunda vaimustust vurrina keerlemisest. Vaevalt, et sa teadsid, et tegelesid sajanditevanuse sufi pöörlemisrituaaliga. Olles mõeldud ühendama mõistust, südant ja keha, võib pöörlemismeditatsioon noorendada, taastada hormonaalse tasakaalu ja suurendada elujõudu. See tiibetlaste praktiseeritud iidne liikumismeditatsiooni vorm aitab venitada lihaseid ja liigeseid, parandab lihastoonust ja suurendab liikuvust. Tiibeti laamad usuvad, et keha pöörlemine viskab välja negatiivsed jäägid ning tugevdab seost parema ja vasaku ajupoolkera vahel. Keskme keerlema panek stimuleerib keha energiasüsteemi ja äratab tšakrad.

Pane keha pöörlema

Pöörlemismeditatsiooni võib praktiseerida muusikaga või ilma. Taga, et su kõht poleks liiga täis (muidu võib tekkida iiveldus). Alusta silmi lahti hoides. Tee kindlaks kehakeskme asukoht ja tõsta käed õlgade kõrgusele. Hoia parema käe peopesa üles suunatult ja vasak käsi allpool, peopesa allapoole suunatult. Lõõgasta lihased, samal ajal kui hakkad aeglaselt päripäeva pöörlema (võid pöörelda ka vastupäeva, kui see tundub loomulikum. Sellisel juhul on käte asend vastupidine.). Hoia silmad fikseerituna ühele oma üles tõstetatud käele. Jätka pöörlemist 10 minutit või kuni tunned, et see on mugav ja saad seda ilma pearingluseta jätkata. Luba oma kehal määrata, millal lõpetada. Seisa paigal või lasku vaikselt põrandale, hinga sügavalt ja lõõgastu.

Pane oma emotsioonid pöörlema

Pöörlemise ajal võid kogeda emotsionaalse vabanemise tunnet. Mõned inimesed naeravad, samal ajal kui teised kogevad rahu ja rõõmupisaraid. Tiibetlased usuvad, et pöörlemine ühendab meid taas oma südamekeskusega, kus elutsevad jumalik armastus, muusika, usk ja poeesia. Usutavasti ühendub inimene pöörlemise lõpul Maaga, andes kogunenud energiad tagasi pinnasele. Vaata pöörlemismeditatsiooni näitena seda sufi pöörlemise videot.

 

 

Artikkel on tõlgitud inglise keelest. Originaali „Getting Around to Whirling Meditation“ autor on Alex Kecskes ja see ilmus portaali WorldLifeStyle rubriigis Health+Fitness

Tõlkis ja Hingamisstuudio lehele riputas Reet Karro.

 

 

Share Button
Huvitavat ja kasulikku,Mediteerimine,Tervis

Mediteerimine muudab geenide avaldumisviise

ID-100140596Tegu on esimese teadusliku uuringuga, mis näitab mediteerimise head toimet molekulaarsel tasandil.

Mediteerimise kasu tervisele on juba üldtuntud, kuid teame veel selle vähe toimemehhanismidest. Ent üks uus uuring heidab valgust molekulaarsetele muutustele, mis toimuvad kehas mediteerimise tulemusena.

Kaliman jt (2014) värbasid oma uuringuks 19 kogenud mediteerijat, kellest igaüks tegi läbi intensiivse 8-tunnise ärksa kohaloleku meditatsiooni (mindfulness meditation) seansi.

Seejärel võrreldi neid rühma ülejäänud uuritavatega (21 inimest), kes tegelesid sama pika aja vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega.

Mõlemad rühmad andsid enne ja pärast tegevusi vereproovi.

Analüüsides vereproove molekulaarsel tasandil, avastati mõned tähelepanuväärsed muutused.

Kogenud mediteerijate hulgas oli näha muutusi teatud oluliste geenide avaldumises.

Põletikes ja üleüldiselt keha stressivastuses osalevad geenid olid „maha keeratud” (down-regulated).

Kontrollgrupis seda muutust ei täheldatud.

Keha stressivastus on oluline igat sorti tervisehäirete, nt vähktõve, ainevahetushaiguste ja neuropsühholoogiliste probleemide, puhul.

Richard J. Davidson, üks uurimistöö autoreid, ütles:

“Meie parimate teadmiste kohaselt on see esimene teadustöö, mis näitab kiireid muutusi ärksa kohaloleku meditatsiooni praktikaga tegelevate katseisikute geenide avaldumises.”

Stressist taastumine

Mõlemale rühmale tehti pärastpoole sotsiaalse stressi test. See hõlmas kohustust pidada ootamatult kuulajaskonna ja videokaamera ees kõne.

Osalejate sülje kortisoolitaseme analüüsid näitasid, et kogenud mediteerijad suutsid sellest stressirohkest sündmuses kiiremini taastuda kui teine rühm.

Uuring tõi välja psühholoogilised mehhanismid, mis aitavad selgitada, miks ärksa kohaloleku meditatsioon nii kasulik on.

Professor Davidson ütles:

“Meie geenid on oma avaldumises üsna dünaamilised ja need tulemused viitavad sellele, et meie meele rahulikkus võib potentsiaalselt nende avaldumist mõjutada.”

Uurimistöö juhtivautor Perla Kaliman lisas:

„Ärksa kohaloleku põhiste sekkumiste terapeutiline potentsiaal põhineb tõenäoliselt osaliselt histoonide deatsetülaaside (HDAC) ja põletiku ülekandeteede (inflammatory pathways) reguleerimisel. Meie avastused panevad aluse tulevastele uuringutele meditatsioonistrateegiate edasiseks hindamiseks krooniliste põletikuliste seisundite ravimise aspektist.”

Jeremy Dean on psühholoog ja portaali PsyBlog autor. Tema viimane raamat käsitleb harjumuste kujundamist, maha jätmist ja kinnistamist. PsyBlogi saab jälgida Facebookis, Twitteris ja Google+-s.

Avaldatud: 9. detsembril 2013

Tõlgitud inglise keelest, originaali pealkiri “Meditation Changes How Genes Are Expressed” ja veebiaadress http://www.spring.org.uk/2013/12/meditation-changes-how-genes-are-expressed.php?fb_action_ids=10152131237422268&fb_action_types=og.likes&fb_source=other_multiline&action_object_map=[241379356027631]&action_type_map=[%22og.likes%22]&action_ref_map=[]

Tõlkinud Reet Karro, www.hingamisstuudio.ee . Artikkel on kaitstud autoriõigustega.

Kujutis: ddpavumba, FreeDigitalPhotos.net

Huvitavat ja kasulikku,Mediteerimine,Psühholoogia

Mediteerimise headest külgedest

Mediteerimine on kasulik kehale, hingele ja vaimule!

Mediteerimine mõjutab aju hallaine tihedust

Meditatsioonist tulenev heaolu tõus aktiviseerib DNA kromosoomides olevaid telomeere

Mediteerimine vähendab valutundlikkust

Juba lühiajaline mediteerimine suurendab vaimset võimekust

Hingamisstuudios toimub aeg-ajalt eraldi meditatsiooniõhtuid, meditatsioone teeme kõikidel reikikursustel ja pikematel -praktikatel, viimasel ajal ka loengutel. Meditatsioon on kindlal kohal meie vabastava hingamise üritustel, teadliku hingamise kursustel ja hingamise individuaalseanssidel. Ootame teid Hingamisstuudiosse mediteerima!