2011. aasta hooaja viimane kirikuhingamine

 

Palve 19. oktoobril toimus sügishooaja viimane hingamispäev Jaani kirikus. Oli teada, et kirikus on jahe, seetõttu jäid kõrvale külmakartlikud, rahvast oli veidi vähem kui tavaliselt – 15-16. Kohaletulnud olid varunud sooju riideid ja seadnud meele tänumeelseks, nii mõnelgi oli protsess alanud juba paar päeva varem, või hommikul, oli juba aset leidnud imelisi andestamise ja tänusse jõudmise lugusid.  Seltskond oli väga mitmekesine – algajad ja kogenud hingajad, algusest peale kirikus hinganud ja need, kes valinud siin läbi teha oma esimese hingamisprotsessi. Oli isegi kohal Kaitseväe värvides noormees ja kõigi õnnistuseks oli valinud kohale tulla ka üks üsna varsti sünnitama hakkav naine.  Jagati tänumõtteid.  Korraldajad Reet Karro ja Kaidi Kübar rääkisid oma tänulikusest Jaani kiriku ja kõigi kirikuhingamisega seotud inimeste vastu. Kiriku tegevjuhi Juhani Jaegeri traditsiooniline väeline ja sügavamõtteline esinemine lõppes ühise Meie Isa palvega.

Hingama hakkamine nõudis seekord rohkem ettevalmistusi kui tavaliselt, käiku läksid ka kõik kirikus ja koguduseruumides leiduvad padjad ja aluskotid, kõikide joped ja sallid. Hingamisel oli tunda palju rõõmu ja ahhaa-elamusi. Kurbust ja leina seekord tunda ei olnud, pigem ülevuse ja pühaduse tunnet.

Hingamise lõpul, kui mängis Richard Claydermani muusika, valasid nii mõnedki pisaraid kurbuses, et see on enne kevadet viimane kirikus hingamine. Käisid jutud, et äkki … Aga igal juhul on see viimane hingamine suures kirikuruumis. Järgmist on oodata mais 2012.

Lõpujagamisel ütlesid nii mõnedki, et see tõde või selgus, mida otsima sai tuldud, on käes, et oli uskumatu kogemus. Nii mõnigi sai lähedasemaks jumalaga.

Suur tänu kõigile, kes said tulla, suur tänu kõigile, kes kirikuhingamistega seotud! Suur tänu, Juhani!