Skip to content (Press Enter)
Olen loobunud hääle järgi inimeste vanuse määramisest, sest elujõulise, reipa hääle omanik võib olla pensionieas, katkendlik ja murduv hääl aga kuuluda noorukile. Välimuse põhjal saan tavaliselt vähemalt põlvkonnale pihta – kes on mu eakaaslane, kes sündinud paar aastakümmet varem või hiljem.
Selle mehe puhul aga eksisin tublisti. Rauge olek, kiilanenud pea, kortsuline otsmik, murekurrud ümber suu, elukogenud vaated. Vanust aga mitte 66, nagu esmapilgul pakkusin, vaid mõned aastad alla 50. Juuksed võttis peast pikk vastutusekoorma all elamine ja oskamatus lõõgastuda. Mees tundis vastutust oma firma pärast, kõigi töötajate töökohtade säilimise pärast, vastutust töötajate perede ees, ja oma mitme pere ees. Oli kibestunud valitsuse inimestesse suhtumise pärast, mis tema sõnul paneb lisakoorma tööandjatele ja muudab elementaarsedki hüved kättesaamatuks paljudele. Hiljem selgus, et tema rauget olekut seletasid ka antidepressantide ja tugevate ravimite all olek – üle 10 aasta pidevat stressi oli viinud kõrgvererõhktõveni ja veenide ummistumiseni, mis vajasid pidevat ravimite võtmist.
Varem olnud tööpäevad pikad, puudunud oskus lõdvestuda ja end aidata millegi muuga kui alkoholiga. See on aga teadagi ajutine stressimaandaja ja suurendab probleeme veelgi. Lapsepõlv olnud raske, ema-isa hoolimatud, kodusoojus puudus. Seda polnud ta tunda saanud ka oma täiskasvanuea peresuhetes. Peresid oli tal koguni kaks. Ta oli korraliku inimesena jäänud elama esimese pere juurde ka siis, kui leidis uue silmarõõmu. Esimese naisega olid suhted külmad, magati aastakümneid eraldi magamistubades, kuid jäädi laste pärast kokku. Suhet teise naisega pingestas nende ühise lapse kaasasündinud puue, tõeline lähedus ikkagi puudus. Püsis unistus armastavast naisest, kellega käsikäes ja üksteisemõistmises vananeda.
Sarnaselt paljude teistega, oli ta enne minu juurde jõudmist juba alustanud positiivse programmiga. Oli aja maha võtnud, delegeerinud kõik vähemtähtsad ülesanded töötajatele, pani rõhku puhkusele ja tervislikule toitumisele. Hoolitses oma keha eest – tal käis kodus joogatreener, kes õpetas talle asendeid, lõdvestumist ja hingamist. Oli juba hakanud arendama loovust, õppinud maalimist ja maalis oma lõbuks. Sellest aga ei piisanud kaamose vastu – tundis, et hall pilv surub ta maadligi, nukrus ei taha taanduda.
Kohtusin temaga kaheksa korda, detsembrist veebruarini. Tegime protsessitööd ja hingasime. Esimestel kordadel oli tal väga raske lõdvestuda, sest kontrollivajadus oli nii suur. Üht-teist tema kehas toimus – oli tunda surinaid ja osalist lõdvestumist. Aga alles viiendal korral suutis ta nii palju usaldada mind ja protsessi, et lasi end täielikult lõdvaks ja lihtsalt hingas, lubades eluenergial vabalt läbi keha liikuda ja blokeeringuid kõrvaldada. Mitte kellelgi teisel ei ole nii palju aega läinud, aga tavalisel kliendil ka ei lasu vastutus sadade teiste inimeste ja nende perede ees. Viimasel kolmel korral oli ta teises äärmuses – lõdvestumine algas juba uksest sisse astudes, vaevalt sai ta ühtki asjalikku sõna suust, ta oli alati valmis sööstma uutesse seiklustesse ja muudkui hingama. Arvan, et tal oli seda vaja.
Iga hingamine avas rohkem tema loovust. Ta sai ideid ja värvilahendusi uuteks maalideks, huvitavaid mõtteid Tartu linna energeetika kohta ja kuidas seda tervendada, tekkis täiesti uuelaadse heategevusprojekti kontseptsioon, mis tekitas temas rõõmu ja andis energiat. Tekkis plaan minna ülikooli filosoofiat õppima, et olla enam mitte kodukootud, vaid tõsiseltvõetav filosoof. Ta sai ka aru, et üks parasjagu ettevalmistatav äriprojekt ei ole ikkagi perspektiivikas ja ta jättis selle katki. Viimastel kordadel tekkisid selged visioonid maailmamajanduse edasistest suundumustest ja kuidas neid ära kasutada oma äri (miks mitte ka Eesti) heaks. Kevadel muutus ta hästi liikuvaks, uus ettevõtlushooaeg oli algamas, kevadised merevaated vajasid jäädvustamist, kaamos oli läbi ):. Lõpetasime hingamised kaheksa korra pealt veebruari lõpus. Mulle jäi neist kohtumistest helge tunne ja suur austus selle inimese vastu. Paljud oleksid sellise koorma all – firma, suur vastutus, keerulised ja armastusevaesed peresuhted, stress, alkohol, tervisemured – murdunud, aga tema tuli sellest olukorrast välja ja oskas ennast aidata. Aitäh, Universum!
Ideid:
– Ei ole paremat kaamoserohtu kui vabastav hingamine!
– Edukad ettevõtjad saavad oma äriideed vabastavalt hingates, otse oma loovuse keskmest!
– Andekad kunstnikudki hingavad enne maalimist!
Hingamisterapeut Reet Karro
© Reet Karro 2012