Sildiarhiiv: vägi rahvalaulust

Vabastava hingamise koolitus “Vägi rahvaluulest”

Väge mõistame me Väepunkti hingamisõhtutel tähenduses „energia, universaalne energia või elujõud”, samas tähenduses, nagu jaapanikeelne ki ja hiinakeelne chi. Väeline inimene on oma väest teadlik, on sellega kontaktis ja teab, kuidas seda rohkendada. Väe suurendamiseks on loendamatu arv eri meetodeid. Vabastav hingamine on neist üks kõige nauditavamaid, andes inimesele ka lõõgastuse ja meelerahu, armastus- ja tänutunde, tugevama tervise ja juhatades elus keskenduma positiivsusele, ehk teisisõnu valima olemise pigem valguses kui varjus. Loe edasi. Väe rohkendamiseks on ka teisi tehnikaid, näiteks väe ammutamine oma rahva kultuuripärimuse varasalvest, esivanemate vaimuvarast.

 „Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Rahvalaule lauldi kõikjal, ja iga aeg näis selleks sobiv. Laul saatis inimesi hällist hauani.

Eestlase lauluharrastuse ja lauluarmastuse kohta leidub tõendeid ka mitmesugustest reisikirjadest. Nii kõnelevad eestlaste maalt läbisõitjad sellest, et nad on näinud lauljaid kiigel ja muudel lõbustustel, aga ka mitmesuguste tööde juures. Üks huvitavamaid, Chr. H. J. Schlegel ütleb 1818. a., et kõikjalt põldudelt võis läbisõitja kuulda helisevat laulu. Ta märkas aga ka, et talupojad pidid päikesetõusust päikeseloojanguni põllul olema ja isandate tööd tegema, kannatades kupja ja opmani kepilööke iga hetk, kui nad sirbiga peotäit ei lõiganud. Schlegel ei jõudnud küllalt imetleda nende ebainimlikult koormatud orjade laulu, eriti selle originaalset meloodiat. Ja siis sõna-sõnalt: „Ma ei usu, et meil (sakslastel) on nii palju loomulikku kalduvust luuleks kui eestlastel. Sellise surve all, kuidas tema elab, sellist peenetundlikkust osutada või laulda – meie kas surmaksime oma rõhujad või vaikiksime oma viletsuses kannatlikult.” Kui palju oli siis eestlane vaimselt üle oma rõhujast mõisnikust! Ja seda raskeis tingimustis tekkinud loomingut oleme õppinud nüüd hindama kui sügavat elutõde. Ta on nukratooniline, pole aga pessimistlik ega lootusetusele alistuv.” (Lüh. Eduard Laugaste eessõnast kogumikule „Valimik Eesti rahvalaule”)

„Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks ehk peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks ehk lõppriimilisteks lauludeks.

Eestlaste keskne poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul – Soome lahe äärsete rahvaste ajalooline laulustiil. Regivärss ja regiviis moodustavad kokku ainulaadse, muistses kultuuris valitsenud regilaulumaailma. Regivärsi vormi peetakse paarituhande aasta vanuseks nähtuseks ning mõningaid laule arvatakse nende sisu põhjal pärinevat eelmise aastatuhande esimesest poolest. Selles omapärases luule- ja muusikakeeles loodi ja esitati laule, mis hõlmasid kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani. Regilaul kujundas või täiendas ühtviisi nii ühe inimese kui kogu külarahva tegevust kombetalitustel, laulul oli oma osa siis, kui tehti tööd ja siis, kui lõbutseti. Regilaulus on tunnete ja mõtete väljendamiseks kasutatud igapäevasele suhtlemisele vastanduvat erikeelt või poeetilist koodi. Laulu usuti omavat tavakeelega võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult. Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike – inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust”. (Kultuurilaegas, http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rahvalaul_ja_laulupidu/lp_rahvalaul/Regilaul)

Koolitusel me tutvustame end ning räägime Eesti rahvaluulest. Praktilise harjutusena laulame rahvalaule salvestiste saatel ja järgi. Süvitsiminekul suurendame usku oma lauluoskusesse ja võimesse olla looja, nagu esiemad (-isadki), saame rahvalaulude kujunemisajaga parema kontakti. Järgneb hingamissessioon Algallika afirmatsioonidega. Lõpus vahetame muljeid kogetud hingamiselamustest, jätkame ommides ja lõpetame väeringiga.

*****

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769