Käisin kolm aastat tagasi reiki I astme koolitusel ja sain täieliku pettumuse osaliseks. Õpetaja lobises suurema osa ajast oma elust ja saavutustest. Välja jäi reiki ajalugu ja eetika põhimõtted, ta isegi ei maininud, et võiksime pärast kursust hakata endale regulaarselt reikit vahendama.
Mulle ei tulnud pähegi, et võiksin minna uuesti I astme koolitusele ja valida parema õpetaja, kuni kuulsin intervjuud Pamela Miles’iga. Panin end kohe kirja tema kursusele, teadsin, et see muudab minu elu, isegi kui see tähendab 5-tunnist autosõitu teise osariiki. Tegelikult muutis mu elu uue õpetaja nõudmine, et vahendaksime iga päev reikit endale.
Igapäevane enesereiki tervendab iga päev
Panin peatselt tähele, et iga päev endale reiki vahendamine muudab mind igakülgselt. Hakkasin paremini taluma frustratsiooni, vaatamata probleemidele suutsin püsida keskmes ja jääda enesele kindlaks.
Siis tuli telefonikõne isalt. Ema oli sattunud ulatusliku insuldiga haiglasse. Isa küsis, mida ma arvan ajuoperatsioonist. Tajusin juba ta häälest, et ta oli otsustanud lõpuni minna. Me vennaga toetasime ta otsust, mis see ka ei oleks olnud.
Sel õhtul aitas reiki endale mul tasakaalustada oma südant ja keha enne kõike eesseisvat. Järgmisel päeval pakkisin asjad ja suundusin kaheksatunnisele autosõidule vanematekoju. Autos mängisid muusikaliviisid ja plaat teadlikust suremisest.
Tervenemine ja suremine
Sisenedes neuroloogiakliiniku intensiivravi palatisse, tundus mulle, et ema pole enam meiega. Nägin kõigest ta füüsilist keha, mida toetasid aparaadid.
Tundsin endas lausa käegakatsutavat rahu. Hoidsin tema kätt oma reikikätes. Tundsin end õnnistatuna, et saan olla temaga koos nii erilisel viisil.
Praktiseerisin tundide viisi reikit, nii emal kui endal, ja nelja päeva pärast ta suri. Need neli päeva olid kingitus ka mu isale, kes sai harjuda eluga ilma temata.
Oli tõeline privileeg veeta ema elu viimased kolm tundi temaga, nii, et ta oli lahti ühendatud kõigist aparaatidest. Palat oli täis vaikust, pisaraid, reikit ja kogu mu armastust ema vastu.
Üks intensiivravi õde kallistas mind pärast ema surma ja küsis, kuidas ma suutsin jääda nii rahulikuks keset kõiki neid katsumusi. Selgitasin talle, et praktiseerin iga päev reiki eneseravi ja et see aitab mind, tasakaalustades mu keha, meelt ja vaimu.
Käisin kolm aastat tagasi reiki I astme koolitusel ja sain täieliku pettumuse osaliseks. Õpetaja lobises suurema osa ajast oma elust ja saavutustest. Välja jäi reiki ajalugu ja eetika põhimõtted, ta isegi ei maininud, et võiksime pärast kursust hakata endale regulaarselt reikit vahendama.