Tuletame meelde koolis õpitut inimese hingamise kohta ja saame teada uut. Käsitleme ka aju võnkesageduse ja eri teadvusseisundite olemust ja mõju meile. Praktiline osa on sügav teadlik ühendatud hingamine, mille käigus proovime järele oma aju võnkesageduse aeglustamise ja teadvusseisundi muutmise, saades parema kontakti iseendaga ja oma alateadvuses toimuvaga. Senikogematu energiakogemus ja argirutiini maharaputamine on lisaboonus.
„Hingamine on elu. Hingamise kvaliteet mõjutab sügavalt meie elukvaliteeti. Enamik Läänemaailma elanikke kannatab krooniliste ebaõigete hingamisharjumuste all, mis ei pruugi olla silmnähtavad. Me hingame umbes 7 miljonit hingetõmmet aastas ja viletsa hingamise pikaajalised tagajärjed on kumulatiivsed. Nad ei vähenda mitte ainult päev-päevalt meie vitaalsust, vaid võivad viia ka kogu süsteemi nõrgenemiseni ja tõsiste terviseprobleemideni. /…/ Ebaõige hingamine nõrgendab ja lööb tasakaalust välja peaaegu kõik süsteemid meie kehas ja muudab meid vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele kroonilistele ja ägedatele haigustele: infektsioonidele, kõhukinnisusele, hingamisteede haigustele, seedeprobleemidele, haavanditele, depressioonile, seksuaalprobleemidele, unehäiretele, väsimusele, peavaludele, vereringehäiretele ja enneaegsele vananemisele. Paljud teadlased arvavad, et halb hingamine aitab kaasa vähktõve ja südamehaiguste tekkele. Õige hingamine hoiab keha elundkondi tervena, annab meile märku energia tasakaalutusest ja aitab meil neid korrigeerida, ning on seetõttu ideaalne kaaslane teel tervise ja õnne poole. Loe edasi.
Aju kiirgab pidevalt elektrilaineid, mis jagatakse võnkesageduse järgi:
deltalained – sagedus 0,1-4Hz
teetalained – sagedus 4-7 Hz
alfalained – sagedus 8-12 Hz
beetalained – sagedus 12-16 Hz
kõrgbeetalained – sagedus 16-32 Hz
K-kompleks – sagedus 33-35 Hz
gammalained – sagedus 25-100 Hz
„Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev.”
/J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002./
Loe edasi võnkesageduste üksikasjalikku kirjeldust.