VABASTAV HINGAMINE

Vabastav hingamine on teraapiline hingamistehnika, mille eesmärk on leevendada sünnitrauma ning saada parem kontakt oma sügavama olemusega ja samas ka kõiksusega. Sügav katkestusteta hingamine aitab nii keha kui hinge. Lõõgastudes ja hingamisprotsessi alates hakkab meie kehas liikuma elujõud (prana), mis uhub oma teelt kõik takistused, seisva energia ja blokeeringud.

Vabastav hingamine on võimas vahend, millega  tõsta oma energiataset, vabastada kogunenud emotsionaalseid ja füüsilisi pingeid  või minna läbi emotsionaalselt rasketest seisunditest. See on lihtne, õrn, kuid võimas hingamistehnika, mis ei too teadvusesse mitte ainult meie alateadvuses hoitud uskumusi ja emotsioone, vaid ka suhteid, mis meil on oma kehaga, endaga, oma lähedaste ning maailmaga. Hingamine toimib sillana teadvuse ja alateadvuse, vaimu ning keha vahel. Sessiooni käigus näeb enamik inimesi oma probleemide algpõhjusi, tunnetades samal ajal kogu oma potentsiaali ja praeguses olukorras peituvaid mõõtmatuid võimalusi.

Vabastav hingamine pakub ka ühekordsel praktiseerimisel lõõgastust ja loob nii füüsilise kui ka hingelise rahulolu.  See on hingehoiu praktika, mida on hea teha kord nädalas või vähemalt kord kuus, et hoida enda stressitase madalal ja hing kergena. Vabastava hingamise regulaarsed praktiseerijad on helgemad, paindlikumad ja usaldavamad elu suhtes. Suur osa neist näevad oma vanusest nooremad välja.

 

Kellele soovitada vabastavat hingamist?

Vabastava hingamise praktiseerimine on väga kasulik kõigile, kelle töö sisaldab palju teiste inimestega suhtlemist sh õpetajad, kasvatajad, näitlejad, lauljad, arstid, nõustajad, psühholoogid. Sama kasulik ja vajalik on vabastav hingamine kõigile suhtes olijatele (abikaasad, partnerid, lapsevanemad, jne), suhte purunemise šoki all kannatajatele (lahutanud, maha jäetud, leinajad jt) ja ka perekondlikult oodatust enam energiat nõudvasse abistavasse-hoolitsevasse rolli sattunutele (lastega kodus olevad emad või isad, omastehooldajad) jt. Hingamine aitab tulla kohale iseendasse, oma tunnete ja vajaduste juurde. Tunnete ja vajaduste teadvustamine aitab nendega sõbraks saada, nii et nad enam ei sega, vaid võimaldavad elada täielikumat ja rahuldustpakkuvamat elu. Abistavate elukutsete esindajad ning isiklikus elus haavatavas seisus või valikuvõimaluseta hoolitsevas rollis olijad on tihti need inimesed, kes unustavad iseenda vajadused ja tunded ning on ühel hetkel vastamisi läbipõlemise ohu ja elutüdimusega. Vabastav hingamise praktiseerimine aitab uuesti näha enda kohta ja vajalikkust, tunda elurõõmu ja annab julgust  teha vajalikke muudatusi enda elurutiini.

Hingamine ja selle teadlik muutmine on kõige lihtsamalt kättesaadav vahend, et teadlikult muuta oma elu.

 

Meetodi lühiajalugu

Tegelikult on hingamistöö juba aastatuhandeid vana praktika, mida on kasutatud kõikides kultuurides eluenergia liigutamise, teadvuse muutmise ja füüsilise heaolu saavutamise eesmärgil. Indias, Tiibetis  ja Hiinas on välja töötatud hingamisharjutuste süsteemid ( Chi Kung, Tai Chi, Pranajama ), mis on 2000-3000 aastat vanad ja mis on tänapäeval muutunud väga populaarseks tänu sellele, et nad on tõhusad ja efektiivsed. Hõimukultuurides on kasutanud hingamist, et tervendada, saada kontakti esivanemate hingede, kadumaläinud hingeosadega jm eesmärkidel. Läänemaailmas on vabastav ehk teadlik hingamine välja kujunenud viimase 35 aasta jooksul. Meetodi loojaks on Leonard Orr, kuid sellel on ka palju edasiarendajaid, nt Binnie A. Dansby.

 

Hingamisprotsessist

Hingaja lebab massaažilaual või põrandal, matil, olles kaetud teki või magamiskotiga ning lõdvestub, erilist tähelepanu nõuab kurgu lõdvestamine. Esialgu tuleb 5-10 minutit teadlikult sisse hingata, teha seda sügavalt, nii palju kui jõudu on ja kopsu mahub. Väljahingamine järgneb igale sissehingamisele automaatselt, seda ei tule teha pingutatult.

Pärast seda asub hingaja keha ise protsessi juhtima ja meeled lõdvestuvad. Hingaja tunnetab surina, energiasööstu või lainetena elujõudu (pranat, chid või väge), mis hakkab vabalt läbi keha liikuma, vabastades blokeeringud füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja spirituaalse keha energiasüsteemist, töötades samaaegselt kõigi nelja tasemega. Hingaja võib näha kauneid pilte, mälestusi, visioone. Umbes 45-60 minuti pärast protsess vaibub ja hingaja naaseb tavateadvuse juurde.

Hingamise tulemusel rikastub keha hapnikuga, suureneb elujõud, tõuseb energiatase, võivad paraneda väiksemad terviseprobleemid.

 

Kuidas praktiseerida

Kui meil on tehnika selge, võime hingata igal hommikul ja/või õhtul ja emotsionaalselt pingelisel hetkel 20 ühendatud (hingamispausideta) hingetõmmet, kus rõhk on sissehingamisel, väljahingamine on lihtsalt lõdvestunud õhu väljavoolamine. Hommikul ja pingelisel hetkel me laadime end niimoodi energiaga, õhtul rahustame ja saame parema une.

Pikka, 40-60-minutilist seanssi on vähemalt esimesed kümme korda soovitav praktiseerida koos juhendajaga, sest hingates sügavalt ja ühendatult muutub inimese teadvuse seisund ja ta saab kontakti paljude alateadvuses olevate tunnetega. Tihti kogevad inimesed hingamisseansi ajal tundeid, mis on seotud sündmustega kauges lapsepõlves või sünnimomendil. Juhendaja kohalolu on sellistel puhkudel väga oluline, samuti tema erialane ettevalmistus.

Juhendaja täielik tähelepanu ja kohalolu;  turvaline, väliste segajateta keskkond on hingamisseansi õnnestumisel väga tähtis. Oluline on hingata sügavalt ja teadlikult sisse ja välja hingates keskenduda lõdvestusele. Vabastavat hingamist praktiseerides on vahe, kas hingata rindkeresse või kõhtu. Kas läbi suu või läbi nina. Vahe on selles, millist eesmärki soovime selle seansi läbi saavutada. Kõike seda täpsemalt saab seletada individuaalseansil hingamisõpetaja või hingamisgrupi läbiviija.

Loe individuaalseanssidest Juugakoja lehelt.

Loe hingamisklientide kogemusi.

 

Comments

Comments are closed.