Rubriigiarhiiv: Toitumine

10 kõige kantserogeensemat toiduainet

Vähktõbi on tihti mingi kindla elustiili tulemus, nt suitsetamine viib kopsuvähini ja kokkupuude ultraviolettkiirgusega nahavähini.

ID-100140596Samuti esineb selge seos toitumise ja vähki haigestumise vahel. Mis on 10 tuntumat vähki tekitavat toiduainet, mis lisaks tekitavad ka DNA-kahjustusi, südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti ja kroonilist põletikku?

  1. GMO-toiduained. USAs on juba 90% nisust ja maisist geneetiliselt modifitseeritud.

  2. Mikrolaineahju-popkorn alates kemikaalivooderdisega kotist kuni sisuni. Peetakse eriti ohtlikuks kopsuvähi tekitajaks. Terad ja õli tõenäoliselt GMO. Kahjulikud on ka toksilist diatsetüüli sisaldavad aurud.

  3. Plekkpurkides konservid. Enamik konservipurke on vooderdatud bisfenool-A (BPA-ga), mis on katsetes geneetiliselt muutnud rottide aju. BPA-d sisaldavad ka paljud plastiktooted, termopaber, veetorud ja paljud hamba komposiittäidised.

  4. Grillitud punane liha, eriti töödeldud liha (nt hot dogid). Grillimine muudab liha keemilist ja molekulaarstruktuuri, selle käigus vallandub kantserogeen heterotsüklilised aromaatsed amiinid.

  5. Rafineeritud suhkur. Halvim suhkur on valge suhkur, kuid ka pruuni suhkrusse on maitse ja värvuse huvides kõigest osa mineraalainet tagasi pandud, selle koostis pole parem. USAs valmistatakse suhkur enamasti GMO-peedist, see tõstab järsult insuliini taset ja toidab vähirakke. Tervislikumad alternatiivid on mahemesi, kookossuhkur ja vahtrasuhkur.

  6. Soolatud, marineeritud ja suitsutatud tooted. Enamasti sisaldavad nad säilitusaineid, nt nitraate. Sellised toksiinid kahjustavad rakke ja viivad vähini. Suitsutatud toodete töötlemisel kõrgel temperatuuril muunduvad nitraadid veelgi ohtlikemateks ühenditeks.

  7. Limonaadid ja süsihappegaasi sisaldavad karastusjoogid. Enamasti sisaldavad nad kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, toiduvärve jm kemikaale. Nende toiteväärtus on null ja nad röövivad kehalt vajalikke toitaineid, mida keha saab muudest toitudest. Dieetvariandid sisaldavad lisaks aspartaami, mis pole parem rotimürgist.

  8. Valge jahu. Selle valmistamise käigus eemaldatakse sellest kõik kasulikud ained ja töödeldakse seda kloriiniga, et muuta see tarbijatele meeldivamaks. Valge jahu glükeemiline indeks on väga kõrge – see tõstab järsult insuliini taset kehas, lisamata toitumuslikku väärtust. Keha töötleb süsivesikud ümber suhkruks, niisiis viivad liigselt valget jahu sisaldavad tooted suuremale vastupanule insuliini suhtes.

  9. Kasvandusekalad, keda kasvatatakse stressirohkes ülerahvastatuses ja kellest vähemalt 60% töödeldakse antibiootikumide ja pestitsiididega. Nt kasvandustes kasvanud lõhed sisaldavad ka vähem Omega 3 rasvhappeid, kui looduses kasvanud lõhed.

  10. Hüdrogeniseeritud õlid, millest on eemaldatud kõik kasulik, seejärel töödeldud inimkehale omastamatuks ja lõpuks lisatud teisi kahjulikke aineid. Neis on küllaga ebatervislikke Omega 6 rasvhappeid ja nad muudavad meie rakumembraanide struktuure.

Samuti tuleks vältida toiduaineid sildiga „dieet-„ ”vähendatud rasvasisaldusega” või „rasvavaba”, sest seal on rasv vms asendatud kahjulike ainetega.

Ebatervislike toiduainete asemel tuleks valida tervislikud: mahekasvatatud puuviljad ja köögiviljad, vabalt loomulikku rohtu söönud loomade liha ja mahepiim.

 

Lühendatult tõlgitud Ty Bollingeri artiklist Top 10 Cancer Causing Foods tema veebilehelt The Truth About Cancer

Tõlkija Reet Karro www.hingamisstuudio.ee

 

Share Button

Maks ja maksapuhastus

ID-100175678Maks (lad. hepar) on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all ja on täiuslik alkeemik. Kõigist jääkainete eemaldamises osalevatest elunditest on just maks seotud mürkainete kahjutustamisega. Vahetult parema roidekaare all paiknev maks kaalub umbes poolteist kilogrammi ja on keha suurim siseelund. Nii ööl kui päeval lakkamatult töötav maks täidab enam kui 500 erinevat ülesannet.

Ehitus ja ülesanne

Maksa verevarustuse tagavad maksaarter ja värativeen, mis varustavad elundit toitainetega ja kannavad verega maksa mürkaineid. Maks osaleb toitainete lagundamises, säilitamises ja edasitoimetamises. Maksas muundatakse rasvad ja valgud glükoosiks, mis on keharakkude energiaallikas. Kui tekib vajadus täiendava energia järele, vabaneb glükoos maksast vereringesse. Kui maks on ülekoormatud, võib tekkida raskusi veresuhkru tasakaalu säilitamisega, mis väljendub väsimuses või vere suhkrusisalduse alanemises ehk hüpoglükeemias.

Oma tegevuse paremaks korraldamiseks on maksarakud jagunenud loendamatuiks sagaraiks, millest 30% moodustavad erilised tähtrakud. Nende põhiliseks ülesandeks on kõrvaldada organismi sattunud või seal tekkinud mürgised ained.

Üldse torkab maksa tegevus silma põhimõttega, et mis niisama ringlemas, see koguda enesesse. Ta on eeskujulik ainete vastuvõtja, töötleja, varustaja. Ka vananenud verelibled lammutatakse tähtrakkudeks, kusjuures vabanevad rauamolekulid jätab maks oma lattu tagavaraks.

Otsustav osa on maksal vereloomes ja antikehade (immuunkehade) tootmises. Maks on suhkru, vitamiinide ja mineraalainete suurim varamu. Maksas talletatakse vitamiine ja mineraalaineid ning lagundatakse A-, D-, E-, K- ja B-vitamiini. Maksas toodetakse sappi, mida talletatakse sapipõies ja mis osaleb rasvade seedimises. Peale selle on maksal oluline osa vereloomes ja vererakkude lammutamises ning immuunsuses osalevate antikehade tootmises. Maks osaleb ainevahetuse kõrvalproduktide ning mürkainete kahjutuks tegemises. Nii sarnaneb see organ võluriga, kes muundab mürgised ühendid kahjututeks ja mis seejärel erituselundite kaudu kehast eemaldatakse.

Kuigi maks on täiuslikult loodud, kaitsmaks keha kahjulike ainete mõju eest, käib toimetulek eelmisel sajandil ilmunud uute mürkida armeega talle siiski üle jõu. Ta püüab küll kangelaslikult oma suure töökoormusega hakkama saada, kuid jääb ebasoodsates tingimustes tihti oma ülesandele alla. Tagajärjeks on väsimus, peavalu, ärrituvus, seedehäired, ähmane mõtlemine, menstruatsioonihäired ja allergia – nimetatud on vaid mõned haigusnähud, mis annavad märku sellest, et maks vajab abi.

Maks aitab lagundada ja eemaldada naissuguhormooni östrogeeni liigset hulka, muundades tugevatoimelise östradiooli ja östrooni nõrgema toimega östriooliks. Viimane satub sapiga soolde, mille kaudu see kehast eemaldatakse. Kui maksa talitlus on häiritud, ei suudeta östrogeeni täielikult kahjustada. Tagajärjeks on vere kõrge östrogeenisisaldus, mida peetakse menstruatsiooni- ja menopausihäirete peamiseks põhjuseks. Kõrget östrogeenitaset seostatakse ka fibroidkasvajate, endometrioosi, rinnavähi ning emakavähi tekkega.

Toidu seedimisel kantakse toitained vere kaudu maksa, temal tuleb vastu võtta kõik, mis sisse söödud ja joodud. Maks töötleb ümber ka mürgiseid aineid. Kõikvõimalikud olmekemikaalid, herbitsiidid, lahustid, bensiin, ravimid, kahtlase väärtusega toidulisandid raskendavad tunduvalt maksa funktsioone. Et maksarakud on tundlikud, siis võivad juba väikesed mürgidoosid põhjustada ta rakkudes muutusi. Lohutuseks nii palju, et kuigi häire on tekkinud kergesti, taastub rakkude funktsioon kiiresti, kui ärritaja toime on lakanud. Isegi siis, kui maksast on järele jäänud väike osa, suudab ta ikkagi tegutseda ja oma ülesandeid täita. Maksarakkudel on kõrge enesenoorendusvõime.

Kui aga maksas tekkinud häiretele ei pöörata tähelepanu, võivad maksarakkudesse hakata kuhjuma rasvained. Rakud paisuvad rasva arvel, lõpmatuseni see toimuda ei saa. Kurnatud maksas hakkab vohama sidekude, kusjuures samal ajal tuntavalt häirub seedeprotsess.

Nimelt on maksa üks tähtsamaid ülesandeid toota toorest sappi, mis suunatakse sapipõide laagerduma. Mis ülesanne on sapipõide laagerduma suunatud sapil? Üks olulisemaid. Sapipõiest piserdatakse sapp peensoolde, et rasvainetel oleks kergem imenduda läbi sooleseina. Osa toiduga omastatud rasvhapetest kantakse lümfiga rasvadepoodesse, teine osa värativeeni kaudu maksa.

Kui olete hakanud tundma end pidevalt väsinuna, heitke peegli ees seistes korraks pilk oma keelele. Kui keel on kaetud valkjaskollase katuga, kui keelenäsad on põletikulised, tursunud, kui suus on mõru maitse ja on seda ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval, siis teadke, et teie maks ootab teilt hoolivamat suhtumist, toidulaua revideerimist.

Kuid see on alles ravi algus. Korrastamist vajab eelkõige igapäevane toidulaud. Häireid rasvade ainevahetuses on võimalik taandada oskusliku dieediga.

Häiritud maksatalitluse tunnused:

Väsimus

Ärrituvus

Depressioon

Nõrk keskendumisvõime

Mälu halvenemine

Allergia

Premenstruaalne sündroom

Menopausihäired

Peavalud (kulmude ja otsmiku piirkonnas)

Seedehäired

Kõhukinnisus

Hüpoglükeemia

Silmaprobleemid

Nahahaigused

Kui sul esinevad maksatalitluse tõsised häired, näiteks naha kollasus, pöördu arsti poole.

Maksatalitluse häirete vaimsed põhjused:

Maks on viha ja raevu keskus. Silmad väljendavad maksa olukorda. mis maksa ära ei mahu, see peab silmade kaudu välja voolama. (Luule Viilma)

Maks ei ole lihtsalt mürkainete ladestumise paik. Hiina meditsiinis tuntakse maksa kui kohta, kus asub viha, eriti allasurutud viha. Tunnustamata või väljendamata viha viib depressiooni (viha pöördub sissepoole meie enda vastu) või häbi, armukadeduse ja ärrituse tekkimiseni, mis edaspidi kurnab meie energiat ja võib kahjustada immuunsüsteemi. Vihaga on seotud kibestumine ja vimm, mis väljenduvad sapi tootmises, ning süütunne, lootusetus, pettumus ja vihkamine.

Tugev raevupuhang on nagu noahoop maksa. Eriti laastav on see noahoop sellisel juhul, kui sa elad seda läbi iseendas väliselt rahulikuks jäädes.

Sügavamal tasandil on maks seotud ka tähenduse ja eesmärgiga. Laisk (häirunud tegevusega) maks tekitab depressiooni, mille tõttu elu tundub mõttetu. Maks annab elu, seetõttu näitab maksa seisund, mil määral me suudame elu haarata või kui enesehävituslikud oleme. Selle asemel, et oma probleemile otsa vaadata ja lahendust otsima hakata me parem sööme ja tavaliselt mitte tervislikku toitu. Need on need kohad kus arvame, et elu on piisavalt raske ja nüüd võime endale lubada midagi head. Või siis haarame alkoholi järele. Me täidame ennast mürkainetega, et tõsisemaid teemasid vältida.

Terve maks õhutab entusiasmi, loovust, sisemist jõudu ja taastumisvõimet.

Maksa noorendamine

Maksal on suurepärane noorenemisvõime, ta taastab ennast pidevalt ise. Maks on sedavõrd elutähtis organ, et isegi 90% eemaldamisel suudab ülejäänud 10% end täielikult taastada. Maksafunktsiooni taastamise tulemuseks on kogu organismi tervisliku seisundi oluline paranemine.

Vähendades kokkupuudet mürkainetega, väheneb ka maksa koormus. Uuri end ümbritsevat keskkonda ja püüa vähendada kahjulike ainete hulka, millega iga päev kokku tuleb puutuda. Söö tervislikku lisaaineteta toitu, sest maksal on raske toime tulla toidus sisalduvate taimekaitsevahendite ja teiste kemikaalide neutraliseerimisega. Selle tagajärjel ladestuvad need mürkained kudedes. Lahendus on lihtne: söö looduslikku toitu, joo puhast vett, hoidu alkoholist, tubakast, kofeiinist, narkootikumidest, suhkrust ja pooltoodetest. Maksa koormavad ka toiduained, mis sisaldavad ebatervislikku rasva: punane liha ja täispiimatooted, milles leidub küllastunud rasvu; troopilise päritoluga taimeõlid, nagu palmiseemne- ja [selle teksti järgi] kookosõli [mujal on seda kiidetud!]; polüküllastumata taimeõlid, nagu safloori-, maisi-, soja- ja päevalilleõli ning hüdrogeniseeritud rasvu sisaldavad margariin ja või [teiste tekstide järgi on või lubatud selitatud või/võiõli/ghee kujul].

Samal ajal kui ebatervislikke toidurasvu tuleks vältida, on kvaliteetsed rasvad normaalse maksatalitluse seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige tervislikumad toidurasvad on külmpressitud [kindlasti mahemärgiga!] oliiviõli ning värsketes pähklites ja seemnetes leiduv looduslik õli. Eriti tervislik on oliiviõli, mis tõstab kasuliku HDL-kolesterooli ja langetab kahjuliku toimega LDL-kolesterooli sisaldust vereseerumis. Uuringud on näidanud, et rahvastel, kes tarvitavad rikkalikult oliiviõli, esineb harvem selliseid degeneratiivseid haigusi, nagu südame isheemiatõbi ja vähkkasvajad.

Maksa puhastavad taimed:

Maksale on kõige kasulikumad värsked rohelised köögiviljad, eelistatavalt kerge mõru maitsega. Võilillelehed, salatkress ja sinepilehed stimuleerivad sapieritust ja aitavad maksal mürkainetest puhastuda. Mõru maitsega roheliste taimede söömine kevadel on rahvatarkus, mis aitab maksa tervena hoida. Kõigis põliskultuurides on kevadeti kasutatud toiduks roheliste taimede noori lehti eesmärgiga vabaneda loidusest, mis on põhjustatud talveperioodile omasest istuvast eluviisist ning raskesti seeditavast toidust. Kui tunned end väsinuna, söö iga päev veidi rohelisi mõru maitsega köögivilju. Selle tulemusena intensiivistub sapieritus, maks vabaneb mürkainetest ning paraneb seedimine.

Võilille- ja sinepilehtedest ning salatkressist saab maitsva salati, kui lisada neile tükeldatud ingverijuurt või küüslauku ning külmpressitud oliiviõli. Enne serveerimist võib maitse esiletõstmiseks lisada veidi sidrunimahla.

Roheliste lehttaimede mõru maitse ergutab sapinõristust ja puhastab maksa kahjulikest ainetest. Peale selle sisaldavad need taimed rohkelt klorofülli – sellest pigmendist on tingitud taimede roheline värvus. Klorofülli ehitus sarnaneb verevalgu hemoglobiini omaga, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Klorofüllile omistatakse organismi, eriti maksa ning soolestikku puhastavat toimet.

ID-100132742Hiina rahvameditsiini järgi mõjub tsitrusviljade hapu maitse mõõdukal tarvitamisel maksa toitvalt. Ajurveda meditsiin soovitab juua päeva jooksul kuuma vett, millesse on lisatud veidi sidruni- või laimimahla. Selle tulemusena väheneb ama ehk mürkainete kogunemine seedetrakti.

Taimed, mis toimivad põletikuvastaselt, ainevahetust korrastavalt, sapinõristust stimuleerivalt:

võilill,

sigur,

piimohakaseemned,

saialilleürt,

käokullaürt,

liht-naistepunaürt,

linaseemned,

melissiürt,

kummeliõisikud.

Toitumine

Maksahäirete puhul peaks menüü sisaldama [gluteenivaba] teravilja-, aed- ja puuviljatoitu, ja mitte toorelt vaid hautatuna, küpsetatuna või keedetuna. Seda korralikult maitsestatuna ja taimeõlis (parimad on oliivi- ja rapsiõli) küpsetatuna. Maitsestamiseks kasutatakse ingverit, peterselli, basiilikut, rosmariini, porrulauku, aedtilli, kollajuurt (kurkumit). Maks eelistab mõrumaitselisi maitsetaimi, sealhulgas musta pipart, karrit, küüslauku, mis soodustavad sapinõristust ja elavdavad seedenäärmete tegevust.

Ainevahetuse korrastamiseks sobivad [gluteenivabad] teraviljatoidud (eriti riisist, tatrast, [hirsist, kinoast, amarantist]), aed- ja juurviljadest on eelistatud aeduba, kõrvitsalised, peet, porgand, lill-, spargel-, rooskapsas, kurk, tomat. Maksa tegevust soodustavad kohalikud puuviljad (pirnid, kirsid, magusad õunad), marjad (karusmari, mustikas, maasikas, murakas, astelpaju).

Täielikult kõrvaldatakse menüüst sealiha, loomne rasv, rasvane juust, või [välja arvatud selitatud või], hapukoor, püülijahutooted, koogid, šokolaad. Eriti on siin põhjust eemale hoida alkoholist. Kui eelistatakse suppe, siis on see hea. Töövõime taastamiseks tuleks järjekindlalt maksa läbi voolutada kergete aedvilja- või kalasuppidega.

Maksa puhastavad toiduained:

Peet

Porgand

Lehtkapsas

Võilillelehed

Salatsigur

Greip

Sidrun

Laim

Sinepilehed

Petersell

Salatkress

Mõrutaimed ja terve maks

Lisaks rohelistele lehtedele kasutatakse maksa puhastamiseks ja seedimise korrastamiseks mõrutaimi. Nende taimede toime on reflektoorne, põhinedes seedimise ergutamisel keele tagumises osas paiknevate maitsepungade kaudu. Maitsepungade kokkupuutel mõru maitsega suureneb süljevool ja algab reflektoorne seedemahlade eritumine maksas, sapipõies, maos, kõhunäärmes ja peensooles. See omakorda soodustab toitainete seedimist ja omastamist ning aitab ära hoida toidumasside seiskumist seedetraktis. Kuna mõrutaimed ergutavad sapinõristust, soodustavad need maksa puhastumist kahjulikest ainetest. Lisaks seedimise korrastamisele on paljudel mõrutaimedel desinfitseeriv ja haigusttekitavaid baktereid hävitav toime.

Mõru maitsega ravimteesid võib tarvitada iga päev kolme kuni kuue nädala vältel osana organismi puhastamise programmist. Paljusid taimi, millel on mõru maitsega juured, peetakse klassikalisteks maksa puhastavateks taimedeks. Juurtest valmistatakse tavaliselt keediseid, mis tähendab, et neid hautatakse raviomaduste ilmnemiseks tasasel tulel kaanega nõus 15-20 minutit. Eriti head selleks on takja-, võilille- ja läiklehise mahoonia juur. Neid taimi võib kasutada eraldi ja omavahel segatuna – tulemuseks on meelelise ja kergelt mõru maitsega tee. Teele võib lisada maitse parandamiseks ja seedimise ergutamiseks veel apteegitilli seemneid ja/või ingverijuurt. Tulemuseks on väga hõrk ja aromaatne tee. Magusa maitse saamiseks võib lisada teele lagritsajuurt. Saadud teed on soovitav juua kolm kuni neli tassi päevas söögiaegade vahel. Joo teed lonkshaaval soojalt või jahtunult. Keedist võib küll ka külmkapis säilitada, kuid värske tee maitse on kõige parem.

Maksa puhastav tee:

2 tl võilillejuurt

2 tl läiklehise mahoonia juurt

1 tl ingverijuurt

1 tl lagritsajuurt

3 kl vett

Pane taimed ja vesi kaanega nõusse, kuumuta keemiseni ja hauta seejärel tasasel tulel 15 minutit. Kurna. Joo 3-4 klaasi päevas.

 

[Maksapuhastuse 2. nädalal järgneb maksapuhastus oliiviõli seguga – see on siis alates kevadpuhastuse 3. nädalast, 1. nädal oli soolepuhastus, 2. nädal teed ja maksa puhastavad taimed, 3. nädal õli. Kui soolepuhastus on tegemata, ei maksa õliga maksapuhastust teha, piirduda toidu ja teedega]

Loodusravi spetsialistid kasutavad oliiviõli sageli maksa ja sapipõie puhastamiseks.

Selleks tuleb juua hommikuti järgmist segu:

Sega mikseris järgmised ained:

  • 1 magusa greibi või 2 apelsini mahl

  • 1-2 sidruni või laimi mahl

  • 2 supilusikatäit külmpressitud oliiviõli

  • 1 teelusikatäis värskelt riivitud ingverijuurt või

  • 1-2 värsket küüslauguküünt

  • näputäis cayenne’i pipart või

  • värskelt jahvatatud musta pipart

Sellise segu sissevõtmisel tühja kõhuga on maksatalitlust ergutav toime, mille tulemusena kahjulikud ained satuvad sapiga soolde ning eemaldatakse organismist. Enne ja 2-3 tundi pärast maksa ning sapipõit puhastava segu sissevõtmist ei tohiks süüa. Lubatud on juua taimeteed või puhast vett, mis soodustab mürkainete eemaldamist.

Protseduuri teha kuni 5 päeva ja siis tunnetada, kuivõrd tervislik seisund on paranenud. Vajadusel korrata.

Kasutatud materjal veebilehelt Kunksmoori virtuaalkodu. Reet Karro (www. hingamisstuudio.ee) lisas nurksulgudes osi ja muutis teega ja õliga puhastuse järjekorda artiklis vastavalt saadud soovitustele.

Kujutis: Anusorn P nachol, ja dusky, FreeDigitalPhotos.net

 

Share Button

Viis vähifakti, mille tavameditsiin tembeldab müüdiks

ID-10023031Kas juhtivate vähiteadlaste püüdlus muuta avalikku arvamust võib olla seotud praegu üle maailma aset leidvate tohutute muutustega – toksilise kemoteraapia ja kiiritusravi ohtude ning ebaefektiivsuse rõhutamisega, selliste uute vähiravimite nagu kanep esile toomisega ning areneva massituruga, mis avardab teadlikkust meie tarbitava toidu ja vähitööstuse enda tagajärgede kohta?

Tavameditsiini üldlevinud suhtumisest lähtuvalt on alternatiivse, integratiivse ja täiendmeditsiini juhtivad tervisespetsialistid täiesti eksiteel. Väidetavalt jagavad nad valeinfot miljonitele inimestele nii oma praksise kui ka interneti kaudu müütide ja väärarvamuste laviini näol, mis tervishoiutöötajate väitel põhjustab vähihaigetele ainult kahju.

 

FAKT 1: kõikvõimalike vähiliikide esinemissageduse kasvu põhjustab meie tänapäevase ühiskonna toitumine, elustiil ja keskkond.

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Väidetavalt on vähi esinemissageduse kasvu põhjuseks meie geenid ja fakt, et inimesed elavad tänapäeval piisavalt vanaks, et vähki haigestuda. Meil tekib vähk seetõttu, et oleme olnud edukad nakkushaiguste ja alatoitumisega võitlemisel. Meie rakkude DNA kahjustumine on igati normaalne vananemise kõrvalnäht ja need kahjustused võivad viia vähi tekkeni. Vähk on maailmas olemas olnud sama kaua kui inimesed ise.

 

Tegelikkus.

Ainus põhjus, miks inimesed kõikjal maailmas usuvad tänapäeval, et meie esivanemad ei elanud saja aasta vanuseks, on sellekohaste ametlike andmete vähesus. Olemas on väga vähe kirjeid selle kohta, mis näitaksid (ametlikult) meie esivanemate vanuseid enne 18. sajandit, aga leidub mõistlikul hulgal tõendeid, mis viitavad sellele, et esiajaloos ja varemgi elasid inimesed enam kui saja-aastaseks.

Kõigi skelettide puhul, mis on paleoantropoloogia teadusharu ajaloo jooksul kogutud, on teadlased suutnud tuvastada üksnes 200 võimalikku vähijuhtumit eelajaloost ning need tuvastused pole kaugeltki kindlad. Sellest statistikast hoolimata näib jäänuseid vaadates mulje, et need haigused olid muinasajal “erakordselt haruldased”, aga sellised tõendid pole kaugeltki otsustavad. Me lihtsalt ei tea seda kindlalt, nii et igasuguse argumendi kasutamine väitmaks, et vähk esines või ei esinenud eelajaloolisel ajal mis tahes määral nõuab arvukate eelduste tegemist.
Keskendume seega lihtsalt sellele, mis on aset leidnud vaid viimase sajandi jooksul. Ühendriikide riikliku tervisestatistika keskuse (NCHS) koostatud aruande Vital Statistics of the United States alusel oli alates 20. sajandi algusest kuni 2011. aastani (kaasa arvatud) täheldatav enam kui kolmekordne kasv vähisurmade sageduses.

2013. aastal avaldatud raporti kohaselt, mille koostasid Ameerika Vähiliit ning teised valitsusasutused ja vähihaigete tugirühmad, on “sõjas vähiga” tehtud suuri edusamme. Aga milliseid edusamme? Vähenenud suremuse arvu ei ole kindlasti põhjustanud haiguse esinemissageduse vähenemine. Vähki haigestub üha rohkem inimesi, aga nad püsivad kauem elus. Vähiravitööstus ei juhi aga tähelepanu sellele, et suundumused näitavad selgelt, et me pole vähki kõrvaldanud mingilgi määral, aga oleme suutnud seda paremini diagnoosida ja ravida ning seetõttu lõigata kasu ka tegelikust haigusest endast.

Inimesed üle kogu maailma elavad kauem, aga kroonilised invaliidistavad haigused muutuvad üha levinumaks.

Selle tööstuse suurteks rahateenijateks on haiguse diagnoosimine ja ravi. Haiguse ennetamine aga mitte. Kui asi puudutab ennetamist, on tavameditsiin otsustanud pea mulla alla peita. Üldiselt hakkas vähisurmade sagedus langema 90ndatel aastatel. Suremus meeste seas vähenes raporti alusel 1,8% ja naiste seas 1,4% vahemikus 2000–2009. a. Laste vähisurmade arv langeb samuti 1,8% aastas, kuigi vähijuhtumite esinemiste arv tõuseb endiselt igal aastal umbes 0,5% võrra.
Teised vähiliigid on samuti tõusuteel, sealhulgas ka maksa- ja kõhunäärmevähk ning melanoom (meeste seas).

2008. aastal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science avaldatud uurimus näitas, kuidas ainuüksi toitumisel võib olla tohutu mõju mitte ainult vähi ennetamisele, vaid ka ravile, kui vähk on juba diagnoositud. Seda liiki infot ei rõhutata meditsiinilises kogukonnas kunagi, sest nemad ei usu, et vähki saab ravida ilma vähkkasvajate väljalõikamiseta, mürgitamiseta või põletamisega.

 

FAKT 2: supertoidud ja ravimtaimed suudavad vähki ära hoida

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Väidetakse, et inimese enda valitud konkreetsed puu- ja juurviljad pole tegelikult tähtsad. Polevat olemas sellist asja nagu “supertoit” või tõeliselt tervendava toimega taim ning selle seisukoha pooldamisel ei olevat mingit teaduslikku alust.

 

Tegelikkus

Selline nendepoolne väide on lihtsalt piinlik. Kuigi pole olemas sellist supertoitu või taime, mis võib üheaegselt ravida kõiki vähiliike, on tõelise harimatuse tipp väita, et pole üldse olemas supertoite või tõeliselt tervendava toimega taimi. Tegelikult on olemas väga palju tõendeid selle kohta, et supertoidud on olemas ja neil on vähivastased omadused. Igasugused vastupidised väited on heaks märgiks sellest, kelle sõna võib usaldada paljude nende petturite seast, kes vähiravitööstuses selliseid naeruväärseid väiteid esitavad.

Käesoleva artikli avaldamise seisuga on Ameerika Vähiliit (ACS) nähtavasti eemaldanud oma kodulehelt kõik viited “supertoitudele”. Mitmed autorid on aga eelnevalt kirjutanud põhjalikke artikleid vähiliidu soovituste alusel, iseäranis potentsiaalsete supertoitude vähivastaste omaduste kohta. Northridge’i haigla meditsiinikeskuse andmetes on kirjas mitu supertoitu, mis kasutavad allikana vähiliidu kodulehte. Veebileht calorielab.com on postitanud supertoitude võrdleva informatiivse tabeli, kasutades samuti allikana vähiliitu. Kuid igasugune info supertoitude kohta näib vähiliidu kodulehelt praeguse seisuga täielikult puuduvat.
Briti vähiuuringute liit seab samuti kahtluse alla supertoitude kasutamise ja soovitab neist hoiduda. Sellel leheküljel seisab, et “vähiriski vähendamiseks ei tohiks loota niinimetatud supertoitudele” ning supertoitudel “ei ole tervisele mingit tervendavat lisamõju võrreldes sellega, mida inimene saaks mitmekülgset ja tervislikku dieeti järgides.”

Üks ärritav probleem, mis avalikkust segadusse ajab, on see, et enamikul dietoloogidel ei ole toitumisest ei mingeid põhiteadmisi ega praktilisi teadmisi. Nad propageerivad levinud arvamust toidupüramiidi kehtivusest – väites, et leib, teraviljad ja puder peaksid olema meie toitumise alustalad ning kõik puu- ja juurviljad on võrdse väärtusega. Enamik minule tuttavaid dietolooge ei kasutagi supertoidu mõistet, sest neile ei õpetata koolis supertoitude kohta. Neile õpetatakse vaid seda, et “supertoit” on mittemeditsiiniline termin, mis on meedias populaarseks tehtud, et toetada toiduainetes leiduvaid tervist edendavaid tõendamata omadusi.

Supertoitu võib kokkuvõtvalt nimetada mis tahes mitmeotstarbeliseks toiduks, millel on keskmisest kõrgem kontsentratsioon haigustega võitlevaid toitaineid, mida leidub tavaliselt külluslikult näiteks antioksüdantide ja fütotoitainerikastes toiduainetes. Mõned väidavad, et neis toitudes on ka vähe kaloreid, aga see ei kehti alati kõigi supertoiduainete puhul.

Mõned supertoidud, nagu näiteks mustikad, on peajagu teistest üle. Punased viinamarjad ja mustikad on parimad vahendid immuunsuse tõstmiseks enam kui 400 analüüsitud ühendi seast.

Isegi meditsiiniteemalisel veebilehel WebMD.com, mis pooldab tavaliselt eeskätt üldlevinud arvamusi, on olemas nimekiri kümnest igapäevasest supertoiduainest. Nad on üles loetlenud sellised toidud nagu brokkoli, marjad, kinoa, oad, pähklid, munad ja teisedki, mis on ilmselgelt väga toitainerikkad ning vähivastaste omadustega toiduained.

Siiski pole vajalik vähi ennetamiseks kulutada suuri summasid kõikjal reklaamitud supertoiduainetele, sealhulgas noni, assai, mangustani ja teistele mahladele. Parimad kuus toiduainet, millel on kõrgeim antioksüdantlik väärtus ORAC-i (vabade radikaalide neutraliseerimise koefitsendi) skaalal, on odavamad ja palju laialdasemalt kättesaadavamad võrreldes kulukamate alternatiividega ning need kõik suudavad tõestatult vähki ennetada. Nende kuue toiduaine hulka kuuluvad nelk, sumahh, kaneel, sorgo, oregano ja kurkum. Näiteks on musta, punase ja valge sorgo ekstraktil tugev antiproliferatiivne toime inimeste vähirakkude vastu.
Kopsu- ja nahavähi all kannatavate loomade peal läbiviidud uuringud on näidanud, et nelgis sisalduv eugenool võib takistada vähirakkude paljunemist. Ühes uuringus leiti ka, et nelgiõliekstraktil on vähirakkudele maksimaalne tsütotoksiline toime.

Tegelikult on olemas 17 maitsetaime ja vürtsi, mida võib eraldi supertoitudeks pidada ning mis on teaduslikult tõestatult võimelised vähki ennetama ja ravima.

Kanep on üks kõige võimsama tervendava toimega taimi maailmas ning selle kasutamisel vähk sisuliselt kaob. Vähiliidud tahaksid igatahes hoopis kanepit ennast kaduma panna, sest olemas on väga palju tõendeid selle kohta, et kanep takistab vähi teket. Leidub kümneid uurimusi, mis tõestavad, et kanep on tõhus vähiravim. Kiire otsing Pubmedi kodulehel märksõnaga “kannabinoid” annab ligi 18 000 tulemust.

Põhjus, miks vähiliidud on hakanud nüüd pöörama tähelepanu supertoitude ja taimede jõule, on see, et need meetodid ka toimivad. Seega peavad vähiliidud nüüd üritama muuta miljonite inimeste arvamust, kes on hakanud haiguste ennetamiseks ja raviks pöörduma tagasi looduslike vahendite poole.

 

FAKT 3: vähki põhjustab happeline toidusedel

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Eelmainitud fakt on vähiravitööstuse kinnitusel bioloogilises mõttes jama. Neerud reguleerivad vere pH-taset väga täpselt kitsapiirilises ja tervislikus vahemikus. Seda polevat võimalik muuta millegi söömise teel vähegi märkimisväärseks ajaks. Pole olemas tõendeid toetamaks väidet, et dieet võib muuta kogu keha pH-taset või mõjutada vähki.

 

Tegelikkus

Osa selle arusaamaga kaasnevast probleemist on tingitud seetõttu, et kõiksugu messidel on palju valeinfot levitanud niinimetatud tervisespetsialistid, kes püüavad inimesi veenda, et keha pH-tasemes on võimalik teha tohutuid muutusi teatud toitude ja aluselise vee tarbimisega. Tõde on selles, et vere aluselist või happelist tasakaalu ei saa suuresti muuta, aga võimalik on tekitada väikesi nihkeid, millest piisab vähi tõrjumiseks.

Vere pH-taset reguleerib väga täpselt keeruline puhversüsteem, mis hoiab seda pidevalt vahemikus 7,3 kuni 7,41, mis on pisut aluselisem kui puhas vesi. Kui vere pH-tase langeb alla 7,3 piiri, on tulemuseks atsidoos – seisund, mis põhjustab kesknärvisüsteemi depressiooni. Raske atsidoos – kus vere pH-tase langeb alla 7 – võib viia kooma ja isegi surmani. Kui sinu vere pH-tase tõuseb üle 7,45, on tulemuseks alkaloos.

Põhiline on see, et kui sinu hingamine on korras ja sa tegeled oma igapäevatoimetustega, siis teeb su keha piisavalt edukalt tööd keha pH-taseme hoidmisel 7,3 ja 7,41 vahel ning sinu söödav toit ei põhjusta mingeid pööraseid kõikumisi vere pH-tasemes. Kui sa aga viid keha lähemale aluselisele tasemele kas või paari pügala võrra, võib isegi 0,05 punkti oluliselt mõjutada seda, kui kiiresti vähk areneb. Vähirakud nimelt ei suuda elada aluselises keskkonnas.

Põhjus, miks atsidoos meie ühiskonnas sagedasti esineb, on enamasti tüüpilise ameerikapärase dieedi süü, sest selles sisaldub liiga palju hapet tootvaid loomseid saadusi nagu liha ja piimatooted ning liiga vähe aluselisi toite nagu värsked puuviljad. Lisaks süüakse happelisi töödeldud toite nagu valge jahu ja suhkur ning juuakse happelisi jooke nagu kohv ja karastusjoogid. Me kasutame liiga palju happemoodustajatest ravimeid ning kunstlikke keemilisi magusaineid nagu NutraSweet, Equal ja aspartaam, mis kõik on erakordselt happelise mõjuga. Üks parimaid asju, mida teha liigselt happelise keha olukorra parandamiseks, on alustada puhast dieeti ja eluviisi.

Doktor A. Keith Brewer selgitas, et aluselises keskkonnas ja kõrge pH-taseme puhul on vähirakkude happelised mürgid neutraliseeritud ning need muutuvad mittetoksiliseks. Haiges inimeses põhjustavadki surma hoopis happelised mürgid, mitte otseselt kasvaja ise. Kõrge pH-taseme puhul on vähiraku elu lühike. Organism omastab ja kõrvaldab surnud vähirakud vaevata. “Ma olen veendunud, et vähi põhjuseks on toit; kuid hoopis see toit, mida me ei söö, mitte see toit, mida me sööme.”

See haigus sunnib keha laenama mineraalaineid – sealhulgas kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi – elutähtsatelt organitelt ja luudelt, et puhverdada (neutraliseerida) happe mõju ning see ohutult kehast eemaldada. Kui inimesel diagnoositakse vähk, on kõige tõhusam viis haiguse tõrjumiseks liikuda aluselise dieedi suunas ning suunata vere pH-tase 7,41 ligi. Seda on kõige parem saavutada iga päev tooreste puu-, juur- ja köögiviljade söömisega, mis pakuvad maksimaalselt fütotoitaineid ning parandavad keha immuunsüsteemi võimet vähiga võidelda. Tõsi, inimkeha ei saa järsult muuta vere pH-taset, aga vähirakkude tapmiseks seda vaja ei olegi. Isegi väike pH-taseme kõikumine takistab vähi levikut ega lase kehal laenata mineraalaineid elunditelt ja luudelt, millega tasakaalustada toitainevaest dieeti. Siinkohal tulevadki mängu aluselise mõjuga ained.

Ma olen näinud, kuidas isegi IV astme vähiga patsiendid, kelle kasvajad on peaaegu jalgpalli mõõtu, on aluselisi aineid kasutades taastunud. Käesolevast artikli mahust ei piisa selgitamaks, kuidas aluselised ained ja pH-teraapia suudavad vähki kõrvaldada, aga kui pöörduda abi saamiseks mis tahes arst-naturopaadi poole, kes on vähiraviga hästi kursis, on kasutatavad meetodid üsnagi levinud, olgugi et ebajärjekindlad.
Peamine on see, et keha suudab saavutada sellise ainevahetuse seisundi, mis hoiab vere pH-taset aluselisel poolel, kus vähk levida ei suuda. Immuunsüsteem võib seejärel jõuliselt tööle asuda ning alustada taastumisprotsessi koos toitumismehhanismide ja aluseliste ainetega, mis hõlbustavad protsessi ning muudavad täiesti ebavajalikuks sellised ravimeetodid nagu kemoteraapia, kiiritusravi ja operatsioonid.

 

FAKT 4: suhkur annab vähile jõudu

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Väidetavalt pole olemas tõendeid, et vähirakud kasutavad glükoosi ning toodavad energiat teistsugusel moel kui terved rakud. Müüt, et “suhkur annab vähile jõudu”, moonutavat mõistlikke toitumissoovitusi, mis peaksid eeskätt põhinema teaduslikel toitumisfaktidel.

 

Tegelikkus

Vähktõve mõistmine ei saa tuleneda vaid ühe vähijuhtumi vaatlemisest, sest arvestada tuleb kõigi rakke mõjutavate tegurite koondmõjuga selle rakulisel taustal. Teaduslikus kogukonnas ei kahelda selles, et süsivesikute tarbimise kõrge tase panustab mitmete ainevahetushaiguste levikusse, sealhulgas ka agressiivse vähi arengusse.

Meditsiinitööstusel on ehk lihtsalt jäänud märkamata seos suhkru ja kasvajate tekke vahel. Mõtle näiteks miljonidollarilisele positronide emissiooni tomograafiaseadmele ehk PET-uuringule, mida peetakse üheks parimaks vähituvastamise vahendiks. PET-uuring kasutab radioaktiivselt märgistatud glükoosi, et tuvastada suhkrunäljas kasvajarakke. PET-uuringuid kasutatakse vähihaigete seisundi kulgemise jälgimiseks ning hindamaks, kas hetkel kasutatavad ravimeetodid on edukad.
Koduloomad (eeskätt kassid ja koerad), kes tavaliselt järgivad läänelikku toidukava, mis sisaldab suhteliselt kõrget veresuhkruindeksit, kannatavad sageli agressiivse vähi all, samas kui liha- ja taimetoidulistel loomadel esineb metastaatilist vähki harva ning nad surevad selle haiguse kätte vaid üksikutel juhtudel. Nii liha- kui taimetoidulised loomad elavad peamiselt valkudest ja rasvast. Kuigi taimetoidulised loomad tarbivad suurel hulgal liitsüsivesikuid (tselluloosi ja teisi kiudaineid), kääritatakse need bakterite toimel seedetraktis rasvhapeteks ning seetõttu sisaldavad need ained ülimadalat veresuhkruindeksit. Seedimise ajal glükoosi osaline vabastamine või isegi glükoosi puudumine võib selgitada, miks taime- ja lihatoiduliste loomade seas esineb vähisurma nii harva.

Hollandi riikliku rahvatervise- ja keskkonnainstituudi läbiviidud nelja-aastane uurimus võrdles 111 sapiteede vähi all kannatavat haiget 480-liikmelise kontrollgrupiga. Suhkrutarbimisega seostatud vähirisk enam kui kahekordistus vähihaigete puhul, sõltumata teistest energiaallikatest. Lisaks leidis epidemioloogiline uuring 21 arenenud riigis, mis peavad arvet haigestumuse ja suremuse üle (Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja mujal), et suhkrutarbimine on tugev riskitegur, mis suurendab rinnavähi esinemise sagedust, iseäranis vanemate naiste seas.
Euroopas on põhimõte “suhkur annab vähile jõudu” nii hästi vastu võetud, et onkoloogid ehk vähiarstid kasutavad meetodit nimega Sytemic Cancer Multistep Therapy (SCMT). Selle meetodi leiutas Saksamaal 1965. aastal füüsik Manfred von Ardenne. SCMT tähendab glükoosi süstimist patsientide vere glükoosisisalduse suurendamiseks. See meetod langetab vähirakkude pH-taset piimhappe moodustumise teel. Pahaloomuliste kasvajate soojustundlikkus selle tagajärjel omakorda suureneb ning kutsub esile vähi kiire leviku.

Patsientidele tehakse seejärel kogu keha hõlmav hüpertermia ehk ülekuumenemine (42 kraadi kehatemperatuuri), et vähirakud veelgi suurema surve alla panna, millele järgneb kas kemoteraapia või kiiritusravi. SCMT meetodit katsetati kliinilise I faasi uuringu käigus Saksamaal Dresdenis Von Adrenne’i meditsiiniliste rakendusuuringute instituudis 103 patsiendi peal, kellel esines kas metastaseerunud vähk või korduvad esmased kasvajad. Viie aasta soodne prognoos SCMT meetodiga ravitud patsientide seas suurenes 25 protsendilt 50-le ning täieliku kasvajate regressiooni sagedus tõusis 30 protsendi võrra (20 protsendilt 50-le). Kõnealune meetod kutsub esile vähi kiire leviku ning ravib seejärel kasvajat mürgise teraapia teel, saavutades seeläbi märgatavalt parema tulemuse.

Metastaatiliste vähirakkude puhul lihtsustab üleminekut kasvu suunas evolutsiooniline keha mikrokeskkond, mida iseloomustab suure koguse glükoosi alatine kättesaadavus – mille on põhjustanud kõrge glükeemilise indeksiga toidukava – ning näljaperioodide puudumine, nagu ka vähenenud füüsiline aktiivsus.

 

FAKT 5: levinud vähiravimeetodid teevad rohkem kahju kui kasu

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Meditsiiniline kogukond rõhutab, et lõikused on endiselt kõige tõhusam ravimeetod vähi vastu. Kiiritusravi aitab tervendada rohkem inimesi kui vähiravimid, kuid ka kemoteraapial ja teistel vähiravimitel on väga tähtis roll kogu vähiravi protsessis – mõnel puhul aitavad need haigust ravida ja teistel puhkudel inimese eluiga pikendada. Kemoteraapia tõkestab vähi levikut.

 

Tegelikkus

Arstid ja ravimitootjad teenivad nende meetodite kasutamisega raha. See on ainus põhjus, miks kemoteraapiat endiselt kasutatakse. Mitte seetõttu, et see on tõhus, vähendab haigestumust, suremust või mõne konkreetse vähi esinemissagedust. Tegelikult teeb see risti vastupidist.

Kemoteraapia kiirendab vähi levikut ja pikas perspektiivis ka suremuse määra. Enamik kemoteraapiapatsiente kas surevad või satuvad taas haiguse küüsi 10–15 aasta jooksul pärast ravi lõppu. See ravi hävitab inimese immuunsüsteemi, suurendab närvisüsteemi kognitiivset allakäiku, häirib endokriinsüsteemi toimet ning põhjustab elundite ja ainevahetuse toksilisust. Patsiendid sisuliselt elavad püsivas haigusseisundis kuni surmani.

Põhjus, miks suremuse hindamise mõõdupuuks kasutatakse viieaastast suhtelist prognoosi, on see, et enamiku vähihaigete seisund halveneb pärast seda perioodi märgatavalt. See on ärile erakordselt halb ja vähiravitööstus teab seda. Nad ei saaks avalikkusele iial näidata tõelist 97-protsendilist statistilist ebaõnnestumise määra metastaseerunud vähi pikaajalise ravi puhul. Kui nad avaldaksid pikaajalise statistika kõigi vähkide puhul, mida on ravitud tsütotoksilise kemoteraapiaga enam kui kümne aasta jooksul, ning esitaksid objektiivsed andmed rangepiiriliste hinnangute kohta, sealhulgas ravi kuluefektiivsuse, mõju inimese immuunsüsteemile, elukvaliteedile, haigestumusele ja suremusele, siis oleks maailmale vägagi selge, et kemoteraapia panus vähihaigete ellujäämisele on tühine või täiesti olematu. Kemoteraapia ajaloo jooksul pole ühtegi sellist uuringut iial läbi viidud sõltumatute teadlaste poolt. Ainsad saadaolevad uuringud on pärit tööstuse enda rahastatud asutustelt ja teadlastelt ning ükski neist pole iial arvuliselt kinnitanud ka eelmainitud punkte.

Miks? Vähiravitööstust juhivad raha, ahnus ja kasum – ei midagi muud. Vähiraviga tegelevad ettevõtted peavad vähi ravimiseks hoiduma tõe eest, sest nende jaoks poleks mingit tulu haiguse täielikus kõrvaldamises. Maailmas pole olemas ühtegi juhtorganit, mis kaitseks tarbijaid kokku puutumast mürgiste ravimeetoditega või isegi tuntud vähitekitajatega meie toidus ja keskkonnas, sest ka see takistaks kasumi sissevoolu. Tegu on üüratult suure äriga ja seda tuleb ka nõnda käsitleda.

Ametliku statistika põhjal on üks inimene kahest väidetavalt taastunud vähist tavapäraste ravimeetodite kasutamise teel. Kuigi see info on juba iseenesest tähelepanuväärne, annab see ka teatud hulgal lootust, sest pakub kaudselt midagi positiivset nii teadlaste kui ka patsientide jaoks. Teadlastele ütleb see, et nad jätkaksid teadusuuringuid, sest see annab tulemusi; ärge katsetage ennetavaid, alternatiivseid, teoreetilisi ega terapeutilisi meetodeid ega laske end heidutada faktil, et patsiendid surevad iga päev. Teisest küljest annab see ka patsientidele hoiatuse: teil on lausa 50-protsendiline tõenäosus haigusest eluga välja tulla, kui te järgite tavapäraseid terapeutilisi meetodeid, ilma et katsetaksite vahendeid, mille võib liigitada kasututeks alternatiivideks.

Seega on (kaheldavate) kasvajate algstaadiumis tervenemise määrad väga kõrged, samas kui järgnevates staadiumites – kui need on juba kindlalt kasvajatena tuvastatud – on määr vaevalt kõrgem kui null. Kõnealuse erinevuse põhjus on andmete liigitamine ning see, kuidas patsienti tervenemise seisukohast hinnatakse. Immuunsüsteemi taastumine ja talumisvõime, elundite ja ainevahetuse mürgisus, endokriinsüsteemi muutused, funktsionaalsed tulemused, elukvaliteet ja neurokognitiivsed tulemused – neid ei ole KUNAGI hinnatud mis tahes kliinilises uuringus, mis käsitleb vähihaigete pikaajalist ellujäämist ja tervenemise määra.

Elundkondadele tehtud kahju areneb pärast kemoteraapiat aeglaselt edasi, kuid ei ilmuta end kõikjal kehas, kuni möödunud on mitu kuud või isegi mitu aastat. Selleks läheb küll aega, aga 3–5 aasta jooksul hakkab enamik kemoteraapia patsiente tsütotoksiliste ravimite kasutamise tõttu ja selle otsese tulemusena kogema palju rohkem haigussümptomeid, kui võrrelda seda diagnoosile eelnenud ajaga.

Lisakemoteraapiat antakse sageli ka patsientidele, kes ei pruugi seda tegelikult üldse vajada. Onkoloogid ei arvesta kemoteraapia riskide ja hüvede võrdlemise täieliku ulatusega ning seetõttu seavad ohtu iga patsiendi elu, keda nad ravivad. Teadusajakirjas Annals of Oncology avaldatud uurimus on üks vähestest, mis hindas erinevaid potentsiaalseid pikaajalisi kõrvaltoimeid, mida seostatakse vähi puhul lisakemoteraapia kasutamisega, keskendudes iseäranis pikaajalisele kardiotoksilisusele, sekundaarsele leukeemiale, kognitiivsetele funktsioonidele ja neurotoksilisusele. Uurimuse autorid väitsid, et kõrvalmõjud jäävad sageli ravimeetodi tõestatud kliinilise tõhususe varju ning kinnitasid lühiajalist ohutust erinevate kemoteraapia skeemide puhul, mida tänapäeval tavaliselt kasutatakse.

Veel üks uurimus, mille viis läbi Ameerika kliinilise onkoloogia ühing, tegi kindlaks, kas metastaatilise munandivähi üle elanutel on suurem kardiovaskulaarse haigestumuse risk ka rohkem kui kümme aastat pärast keemiaravi lõppu. Täheldati südamega seonduvate haiguste esinemise tunduvalt suuremat riski, millele lisandus ka püsiv ebasoodne südame-veresoonkonna riskiprofiil, mille tõenäoliseks põhjuseks olid keemiaravis kasutatud ained.

Teadusajakirjas Journal of Clinical Oncology avaldatud 12-aastane meta-analüüs jälgis täiskasvanuid, kellel oli arenenud vähk ning kes olid selle tõrjumiseks saanud keemiaravi. 97 protsendil juhtudest ei aidanud keemiaravi metastaseerunud vähki ravida.

Autor: Dave Mihalovic
Dave Mihalovic on arst-naturopaat, kelle erialaks on vaktsiiniuuringud, vähi ennetamine ning looduslik lähenemisviis ravile.

Allikas: portaalis PreventDisease.com 29. mail 2014 ilmunud artikkel

5 Facts On Cancer That Conventional Medicine Is Now Aggressively Claiming Are Myths

 15. oktoobril 2014 ilmunud tõlget jaganud Facebookis Marina Laherand 31. oktoobril 2014 ja Kaie Lappmaa 25. jaanuaril 2015.

Hingamisstuudio lehele www.hingamisstuudio.ee riputanud veidi toimetatult Reet Karro 28. jaanuaril 2015.

Share Button

Uudsed toitumissoovitused Hippocratese terviseinstituudilt

ID-100124856USAs asuv komplementaarse meditsiini keskus, juba 60 aastat tegutsenud Hippocratese terviseinstituut avaldas uudsed toitumissoovitused. Nad soovitavad nii haigestumise profülaktikaks kui rasketest haigustest paranemiseks pidada perioodilisi paaste, viia keha süsivesikute põletamiselt üle rasvade põletamisele ja süüa võimalikult palju toortoitu, eriti idandeid. Vältida tuleks töödeldud toitu ja suhkrut, (nüüd algab uudne osa!) sh puuviljamahlu, ning suures osas ka puuvilju, mis on nii sordiaretuse kui geneetilise modifitseerimisega muudetud mahlasemaks ja magusamaks, kui meie suhkrust niigi kahjustatud kõhunääre taluda suudab. Madalakvaliteedilised valgud tuleks asendada kvaliteetsetega, aga neidki tarvitada minimaalselt, sest just suhkrute ja valgu kombinatsioon tekitab vabu radikaale ja lõhub rakke, kusjuures tervislikeks peetavad suhkrud ja looduslikud siirupid mõjuvad selles osas valge suhkruga sarnaselt.

 

Idandite imejõud

Idandid on tulvil vitamiine, ensüüme ja antioksüdante … ning hapnikku, toetades rakkude uuenemist ja nõrgestades anaeroobset keskkonda nõudvaid viiruseid, baktereid ja vähirakke. Idanditega saab võib-olla lahendada ka Kolmanda Maailma toidunappuse.

 

Hommikusöögist võib vabalt loobuda

Paljud on oma tervist parandanud perioodilise paastumisega päeva jooksul. Kõige lihtsam on hommikusöök ära jätta ja alustada söömist alles keskpäevast. Siis tekib ööpäeva 16-18-tunnine toiduvaba period ja 6-8-tunnine söömisega periood. Üleminek teistmoodi söömisele peaks olema sujuv, kuid kui sellega hakkama saame, on see hea eeldus, et keha läheks üle rasvade põletamisele, mis normaliseerib insuliinitundlikkust, näljatunde signaale, suurendab kasvuhormooni produktsiooni (see aeglustab vannemist), alandab triglütseriidide taset, vähendab põletikku ja vabade radikaalide hulka.

 

Aedviljamahla tuleks teha puuvilju lisamata

Instituudis väidetakse, et 75% toortoitlastest on suhkrusõltlased, kes on asendanud suhkru agaavisiirupi ja magusate puuviljadega, kuid tunnevad end õigustatuna süüa neid suures koguses. Vähihaigetel soovitatakse puuviljadest, eriti aga puuviljamahladest ja kuivatatud puuviljadest sootuks loobuda, kuna viimased sisaldavad palju puuviljasuhkrut ilma selle seedimiseks vajaliku kiudaineta. Parem oleks, kui puuviljadest loobuksid kõik  peale suure koormusega treenivate sportlaste.

 

Kauplustes müüdav puuvili on toores või riknenud  ning põhjustab happestumist

Ei ole saladus, et laiatarbepuuvili koristatakse toorelt ja järelküpsetakse ahjudes. See on väga erinev puuviljade loomulikust küpsemisest puu otsas, kui kogu küpsemise aja jätkub kasulike ainete juurdevool juurte, okste ja lehtede kaudu ning päikesevalguse ammutamine fotosünteesiks. Kuigi ahjus omandavad puuviljad küpse välimuse, on nad tegelikult riknenud. Tavainimese toidusedelist võib puuvili moodustada 15%, kõik, mis üle selle, on juba kehale koormaks.

 

Puuvilja tohiks süüa vaid õiges kombinatsioonis

On ka inimesi, kes söövad ohtralt puuvilja, kuid tervise üle ei kurda. Enamasti järgivad nad lihtsaid toidu kombineerimise reegleid: puuvilja süüa eraldi aedviljadest ja tärklistest, veel parem, kui täitsa muust toidust eraldi.

 

Aedviljamahla tuleks pressida, kuid mitte blenderdada

Elektriblender või mikser, mis aedvilja suurel kiirusel purustab ja ringi keerutab, tekitab kohese oksüdeerumise ja 90% kasulikest toitainetest kaob hetkega. Samuti ei tooda meie keha viljalihaga mahla juues ensüüme aedvilja viljaliha seedimiseks. Ensüümideta see aedviljamass ei seedu korralikult, vaid fermenteerub, tekitades gaase, röhatisi, toidu tagasiheidet ja jättes meid ilma kasulikest toitainetest, milleks me blenderdamise ette võtsimegi.

Need ja veel paljud kasulikud nõuanded Hippocratese terviseinstituudist: www.hippocratesinst.org.

Artikkel on lühendatult tõlgitud inglise keelest. Originaal „The Hippocrates Health Institute Demonstrates How Food Can Be Used as Medicine” http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2013/12/01/food-medicine-hippocrates-health-institute.aspx?e_cid=20131201Z2_SNL_Art_1&utm_source=snl&utm_medium=email&utm_content=art1&utm_campaign=20131201Z2&et_cid=DM34501&et_rid=353705927 on avaldatud veebisaidil Mercola.com 1. detsembril 2013. Tõlkija Reet Karro http://hingamisstuudio.ee. Artikli sisu on kaitstud autoriõigustega.

Kujutis: Grant Cochrane, FreeDigitalPhotos.net

Hambaaukudest lahtisaamine loomulikul viisil

Healing cavities naturallyMaailm on hakanud aeglaselt aru saama, et kui anda kehale, mida see vajab, saab see tervendada ka neid asju, mida varem peeti võimatuks. Selle suurepärane näide on hambaaugud, mida on peetud paranematuks terviseprobleemiks, kuid nüüd on kättesaadavamaks muutunud ulatuslike uuringute tulemused ja teatavaks on saanud tõsiasi, et nende tervendamiseks on olemas tõestatud abinõud.

 

Hammaste lagunemise kohta esitatud valed

Ameerika hambaraviühenduse (American Dental Association) andmetel on kaariese põhjused järgmised:

„[Kaaries] tekib, kui süsivesikuid (suhkruid ja tärklisi), nt piima, popkorni, rosinaid, kooke või kompvekke sisaldav toit jäetakse sageli hammastele. Neil toiduainetel paljunevad suus elavad bakterid, kes tekitavad selle tulemusena happeid. Aja jooksul hävitavad happed hambaemaili, tulemuseks on hammaste lagunemine.”

Selle teoorial on mitmeid küsitavusi, nimelt:

• on uuritud põlisrahvaste esindajate gruppe, kellel on pidevalt fermenteeruvad süsivesikud hammaste külge kleepunud, mida ei harjata ega eemaldata hambaniidiga, ja leitud, et nad on kaariesest peaaegu või täitsa vabad.
• bakterid ei tarvita töödeldud suhkrut ega jahu, sest neis puuduvad toitained.
• toiduaineid, mis bakteritele toiduks sobivad, nt piima, aedvilju, liha, kala ja puuvilju, kaariese põhjuste seas enamasti välja ei tooda.

Niisiis, kui tänapäevane kaariese selgitus ei ole täpne, mis on selle tegelik põhjus?

 

Mis kaariest tegelikult põhjustab?                           

Hambakaariese põhjustajatena tulid Dr. Weston Price’i ja hambaravi eestvedajate uuringute järgi välja kolm tegurit:

• piisava hulga mineraalide puudus toidusedelis;
• piisava hulga rasvlahustavate vitamiinide (A, D, E, ja K) puudus toidusedelis;
• toitained pole kohe biosaadaval ja seedesüsteem ei imenda neid piisavalt. Viimaste tegurit mõjutab tugevasti fütiinhappe olemasolu.

Kui inimese söögisedelis puuduvad halva toiduvaliku tõttu pikemat aega vajalikud vitamiinid ja mineraalid ja/või see sisaldab suurel hulgal fütaate (teraviljast, seentest, pähklitest ja kaunviljadest), läheb vere koostis ning kaltsiumi ja fosfori vahekord tasakaalust välja, mille tulemusena mineraale võetakse luudest, põhjustades hammaste lagunemist ja luukoe kaotust.

Niisiis on õige kauaaegne uskumus, et hambakaariest põhjustab suhkur, kuid põhjuseks on see, et ta jätab keha toitainetest ilma, mitte see, et seda söövad bakterid ja toodavad hambaid kahjustavat hapet.

 

Toiduained, mis on abiks hambaaukude ja hammaste lagunemise tervendamisel

Et kaltsiumi ja fosfori vahekorda veres taastada ning võimaldada mineraalidel hambaid uuesti siduda, ei piisa ainult magusa ja töödeldud toidu vältimisest. Peame ka sööma tervist ülesehitavaid toiduaineid, mis sisaldavad rikkalikult mineraale ja vitamiine, mis loovad klaasja tugeva hambastruktuuri.

Toiduained, millele peaksime keskenduma, on:

• kookosõli, rohuga toidetud mahekarja piimatooted (eriti või), rohuga toidetud veiste liha, meretoidud (seafood) ja kondipuljongid;
• keedetud-küpsetatud maheaedviljad (ideaalsed on kondipuljongiga supid).
• rupskid ja subproduktid, nt maks.

Sööge piiratud koguses toite, mis sisaldavad palju fütiinhapet, nt teraviljad, oad, pähklid ja seemned, samuti piirake töödeldud toiduainete tarbimist, töödeldud jahu ja suhkur häirivad veresuhkru tasakaalu.

Võiks kaaluda järgmiste toidulisandite võtmist:

• fermenteeritud tursamaksaõli – sisaldab ohtralt rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja K;
• magneesium – vajalik kaltsiumi ja fosfori tõhusaks kasutamiseks;
• želatiin – kui kondipuljongi tegemiseks pole aega, on see hea alternatiiv ja väga kasulik igemetele ja seedimisele.

Saa oma pärljas valge naeratus tagasi!

Allikad:

http://www.westonaprice.org

http://wellnessmama.com

http://www.naturalnews.com

http://science.naturalnews.com

 

Autorist

Derek, keda innustab omaenda lugu – 30-aastaselt haige ja invaliidistunud, 5 aastat hiljem valuvaba – on asjatundja, kes aitab inimesed tagasi rajale märksa kiiremini, kui tal endal läks. Olles üle 5 aasta aktiivselt kaastegev loomuliku tervenemise uuringutel, on Derek veetnud üle 2500 tunni (ja see arv kasvab) uurides ja koostööd tehes toitumise tippasjatundjatega. Ta kasutab neid ulatuslikke teadmisi raviskeemide ja juhtnööride koostamiseks, mis aitavad inimestel terviseprobleemidest jagu saada.

Praeguseks on Derek tervisenõustamise meister ja üle 200 loomuliku tervendamise alase artikli autor, millest paljud on kättesaadavad tema peamisel veebisaidil, http://healingthebody.ca/, ja tema Facebooki lehel Healing the Body.

Käesolev artikkel on tõlgitud inglise keelest, originaal: „How to heal cavities naturally”, autor Derek Henry http://asheepnomore.net/2013/11/08/how-to-heal-cavities-naturally/. Eesti keelde tõlkinud Reet Karro, www.hingamisstuudio.ee.  Sõnumi sisu on kaitstud autoriõigustega.  

Kujutis: Derek Henry

Dr Mercola kummutab 10 toitumisalast valet ja väärarusaama

Dr Mercola on USA arst ja alternatiivmeditsiini propageerija, kes levitab infot, mis tavameedia tarbijani tihti ei jõua. Lugegem tema artiklit, kus ta kummutab 10 levinumat müüti toitumise kohta, mille leviku hinnaks on kahjuks paljude inimeste nõrgenenud tervis, langenud elukvaliteet ja lühem eluiga. Arvestagem kasvõi seda, et 50% USA elanikkonnast kannatab ülekaalu all.

10 toitumise alast valet ja väärarusaama

1. Küllastatud rasvad põhjustavad südame-veresoonkonna haigusi. Soovitus on viinud rasvade osakaalu vähenemisele toidus ja süsivesikute osakaalu suurenemisele. Tegelikult on just taimset ja loomset päritolu küllastatud rasvad ehitusmaterjaliks rakumembraanidele ja hormoonidele. Ilma nendeta ei saa meie keha omastada rasvlahustuvaid vitamiine A, D, E ja K ega töödelda karotiini A-vitamiiniks, samuti ei saa me omastada mineraale. Dr Mercola soovitus: küllastatud rasvad võivad vabalt moodustada meie toidust 50-70%.

2. Rasvade tarbimine viib kaalutõusuni. See väärarusaam on asendanud tervislikud, naturaalsed rasvad inimtoidus transrasvadega, mis omakorda tekitavad rasvumist, diabeeti ja südamehaigusi. Tegelikult on kaalutõusu põhjuseks mitte liigne toidurasv, vaid liigne suhkur nii valge suhkru kui fruktoosina. Sellest loobumine parandaks kõikide tervist olulisel määral.

3. Kunstlikud magustajad on tervislikud suhkruasendajad diabeedi korral ja aitavad kaasa kaalu langetamisele. Tegelikult näitavad uuringud, et kaal tõuseb kunstlike magustajate tarvitamise korral isegi rohkem ja ka diabeedi korral on kunstlikud magustajad suhkrust hullemad. Dieetkoola tarvitajad koguvad kaalu järjest enam, kuna juba ainuüksi magus maitse tekitab nälga, isu ka teiste maiustuste järele ja ajavad segi organismi normaalse kaloriarvestusmehhanismi. Kõige ohtlikum magustaja on aspartaam.

4. Keha ei tee vahet suhkru ja fruktoosi vahel. Fruktoos on tervisele väga kahjulik, eriti oma äärmuslikus, fruktoosi-glükoosi siirupi vormis. See põhjustab ülesöömist, rasvumist, kroonilisi ja surmaga lõppevaid haigusi. Päevane fruktoosikogus ei tohiks ületada 25 grammi, nõrga tervise korral koguni 15 grammi. Keskmine ameeriklane tarbib tavalist toitu süües sellest kümneid kordi enam.

5. Soja on tervisetoit. Soja edu taga tervisetööstuses on edukas turundustegevus. Fermenteerimata soja ei ole tervisele kasulik. See viib raskete toiduallergiateni, immuunsüsteemi kokkuvarisemiseni, kilpnäärmehaigusteni, raseduskomplikatsioonideni, viljatuseni ja kognitiivsete probleemideni. 90% USA sojast on geneetiliselt muundatud. Tarbida tohiks vaid mahesoja fermenteeritud kujul, nt tempeh või miso.

6. Munad sisaldavad ebatervislikku kolesterooli. See on suur vale – munad pole südamele mitte vähimalgi määral kahjulikud. Neist saab kasulikke aminohappeid, proteiine, looduslikku A, B2, B12, D ja E vitamiini ning tsinki, nad tugevdavad silmi, juukseid ja küüsi ning toetavad terve lapse sündi. Eelistagem mahemune, mida ei ole rikastatud Omega 3 rasvhapetega.

6. Täisteravili on alati kasulik. Tegelikult tõstab teravili alati insuliini taset, mis suurendab diabeedi riski. Samuti sisaldab see gluteeni, mille suhtes paljud on tundlikud, kui mitte lausa allergilised. Ülekaalulised, diabeetikud, kõrge vererõhuga, kõrge kolesteroolitasemega ja proteiini toitumistüübiga inimesed ei suuda kontrollida oma insuliinitaset. Seetõttu võiksid nemad, miks mitte aga kõik teisedki, teravilja, suhkru ja fruktoosi menüüst välja jätta. Ülejäänud, kes teravilja taluvad, võiksid seda hankida mahetoiduna ja jälgid oma toitumist – mõnikord sugeneb gluteenitalumatus eaga.

7. Piim on kehale kasulik. Kahjuks on müüt, et pastöriseeritud piim on kasulik, väga tugev. Samuti keelduvad konventsionaalsed tervisekaitseasutused arvesse võtmast asjaolu, et piim sisaldab kasvhormoone ja antibiootikume. Dr Mercola ei soovita pastöriseeritud piima,  isegi mahepiima, mitte ühelgi kujul, sest selle struktuur on töötlemisega muudetud selliseks, et see võib tekitada allergiaid ja immuunprobleeme.

Pastöriseerimise käigus vähenevad vitamiinid, hävitatakse tähtsad ensüümid, nagu laktaas ja piimavalgud muundatakse ebaloomulikeks aminohapete ühenditeks, mis võivad tervist kahjustada. Heade bakterite hävitamine avab tee pahadele.

Tervislikum alternatiiv on toorpiim, mis sisaldab häid baktereid, vitamiine ja ensüüme. Tundlikumad võiksid teha sellest võid või juua hapendatuna. Väga tundlikud aga vältida piiima igasugusel kujul.

9. Geneetiliselt modifitseeritud toidud on ohutud ja identsed looduslikega. Dr Mercola väidab, et GMO toidud on kahjulikud ja neid tuleks 100% vältida. USA-s on asi jõudnud nii kaugele, et 90-95% teraviljast ja sojast on geenmuundatud. Ainuke garantii, et ostetav toit ei ole geenmuundatud, on mahemärk. Geenmuundatud on ka suvikõrvits ja papaia. Senised uuringud on leidnud seoseid geenmuundatud toidu ja haiguste, viljatuse, sünnidefektide, organikahjustuste, vähkkasvajate ja lühenenud eluea vahel. Ainuke lahendus on kasvatada toit ise või osta mahetootjalt.

10. Töödeldud liha on tervislik ja kasulik. Töödeldud liha – see on valmiskujul ostetavad vorstid-singid, pihvid, kroketid, lihapallid, kotletid – sisaldavad ohtlikke koostisaineid, mis peaks neile otsekohe tarbimiskeelu tooma. Need on:

– heterotsüklilised amiinid – vähkitekitavad ained, mis tekivad liha kõrgel temperatuuril töödeldes

-naatriumnitritid – levinud säilitusained, mis lisavad lihale värvi

-polütsüklilised aromaatsed hüdrokarboonid – tekivad liha suitsutamisel

AGEd ehk glükeerimise lõpp-produktid Neid sisaldava toidu söömisel AGE-d kuhjuvad, tekitades oksüdatiivset stressi, südamehaigusi, diabeeti ja neeruhaigusi.

Maailma Vähiuuringute Fondi vähiuuring näitas, et töödeldud liha suurendab vähktõve, eriti soolevähi riski, ohutu kogus puudub. Isegi üks vorstike päevas tõstab soolevähi ohtu 20%. Üks teine vähiuuring aga tõestas koguni, et töödeldud liha tõstab jämesoole vähi ohtu 50%, põievähi ohtu 59%, maovähi ohtu 38% ja kõhunäärmevähi ohtu 67%. Samuti võib töödeldud liha tõsta diabeediriski 50% ja samuti kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ohtu. Kui te ei sa töödeldud lihata, valige nitrititeta tooted, mille peal on tekst „100 % kanalihast”, „100% sealihast” jne. Siis teate, et tarvitate ühe liigi liha ja seda pole rasva või nahaga segatud. Samuti vältige naatriumglutamaati, fruktoosi-glükoosi siirupit, säilitusaineid, kunstlikke maitse- ja lõhnaaineid ja kunstlikke värvaineid sisaldavaid tooteid.

Hea oleks osta kõik lihatooted väiketootjalt, keda tunnete.

 

 

Loe ingliskeelset originaalartiklit dr Mercola lehelt, kus on ka rohked viidad ja allikad.