Rubriigiarhiiv: Tervis

Seedetrakti puhastus Shankha prakshalana meetodil

ID-100116300

Sõna „Shankhaprakshalana” tuleneb kahest sõnast, shankha (merikarp) ja prakshalana (täielikult läbi pesema). Merikarp tähistab kogu seedetrakti suust pärakuni. Sama praktikat tähistab ka nimi “varisar dhouti“. See on osa kaya kalpast, ajurveeda füüsilise puhastumise ja transformatsiooni tehnikast, kus kaya tähendab keha ja kalpa transformatsiooni. Shankhaprakshalana on protsess seedetrakti puhastamiseks, kus jäägid eemaldatakse soolase veega.

NB! – Kõige turvalisem on seda teha jooga asjatundja juhendamisel. Kui üldse, siis teha seda kevadel.

[Seedetrakti on vaja puhastada, kuna tavatoit võib olla meie kehale koormav ja näiteks kõhukinnisuse puhul võivad sooles kuhjuda seedumata ja poolseedunud jäätmemassid, millest lähtuvad toksiinid võivad põhjustada väsimust, ärrituvust ja haigusi. Pakutakse ka puhastust jämesoole vesipesu meetodil, kuid puhastamine sissejoodava soolvee ja joogaharjutustega on igal juhul leebem ja ohutum, puudub soolemulgustuste oht. Mõnes muus allikas soovitatakse soolvesi lihtsalt sisse juua ja jääda külili lamama kuni tühjendamisvajaduse tekkeni. Kuid niiviisi võib tekkida iiveldus ja see ei ava nii hästi vajalikke sifoone.]

Ettevalmistused: varuda piisavalt sooja puhast vett. Lisada 2 tl meresoola ja 1 sidruni mahl liitri vee kohta. Mitte kasutada suhkrut.  [NB! Kasutada teelusikat, mitte supilusikat! Vesi ei tohi olla ei liiga soolane, ega ka liiga mage. Temperatuur on paras, kui see on nagu söödavaks jahtunud supp]

Parim paik: Aed või ala vabas õhus. [Temperatuur peaks olema soojemapoolsem, mitte jahe, ega lämmatavalt kuum]. Tualett olgu lähedal. Parim oleks teha seda koos grupi inimestega [ent siiski peaks jätkuma 1 WC-pott 2-3 inimese peale]. Õhkkond peaks olema pingevaba, et sool saaks lõõgastuda.

Protseduur: Alusta vara, hommikul kell 6-7.  Joo 2 kl lahust kiiresti, jõuliselt, istudes. [Kiiruse mõte on avada sifoonid mao ja peensoole ning peensoole ja jämesoole vahel]. Tee [energiliselt] läbi järgmised 6 harjutust, igat 6 korda, kokku 36 korda ja korda kogu seeriat:

 

Tadasana

 TadasanaAlgasend: jalad õlgade laiuselt harkis.

  1. Tõsta mõlemad käsivarred ette, too õlakõrgusele ja põimi sõrmed vaheliti.

  2. Tõsta põimitud käed üles ja keera peopesad ülespoole. Siruta käsivarred.

  3. Tõsta kannad maast ja siruta keha üles. Püsi. Seejärel lasku alla.

Korda 6 korda ja mine järgmise harjutuse juurde.

 

 Tiriyak tadasana

 Tiriyak tadasanaVõta sama asend, kandu maast kergitamata.

  1. Siruta keha üles ja kummardu vöökoha suunas. Püsi natuke aega.

  2. Tule algasendisse ja lõdvestu.

  3. Kummardu [jõuliselt] paremale [sügavale alla] ja püsi veidi aega.

  4. Tule algasendisse ja lõdvestu.

  5. Kummardu [jõuliselt] vasakule [sügavale alla] ja püsi veidi aega.

  6. Tule algasendisse ja lõdvestu.

See on esimene seeria. Tee järjest 6 seeriat.

 

  Katti chakrasana

 Katti chakrasanaAlgseis: jalad õlgade laiuselt harkis.

  1. Tõsta käsivarred külgedelt õlgade kõrgusele, peopesad suunatud alla, maaga paralleelselt.

  2. Pöördu vöökohast vasakule, hoides käsivarred maaga paralleelselt.

  3. Painuta parem käsivars küünarnukist ja pööra ümber keha, pannes käsivarre vasakule õlale.

  4. Painuta vasak käsi küünarnukist ja pööra seljast alates, väänates ümber vöökoha paremale.

  5. Pööra kaela vasakule ja kogu keha vasakule.

  6. Püsi veidi aega asendis jatule tagasi asendisse, kus käed on tõstetud külgedelt õlgade kõrgusele, maaga paralleelselt, peopesad suunatud alla.

  7. Pöördu vöökohast paremale, hoides käsivarred maaga paralleelselt.

  8. Painuta vasak käsivars küünarnukist ja pööra ümber keha, pannes käsivarre paremale õlale.

  9. Painuta parem käsi küünarnukist ja pööra seljast alates, väänates ümber vöökoha vasakule.

  10. Pööra kaela paremale ja kogu keha paremale.

  11. Püsi veidi aega asendis ja tule tagasi asendisse, kus käed on tõstetud külgedelt õlgade kõrgusele, maaga paralleelselt, peopesad suunatud alla.

Korda 6 korda ja mine järgmise asana juurde.

 

 Tiryaka bhujangasana

Tiriyaka bhujangasanaAlgasend: kõhuliasend

  1. Too mõlemad käed rinnakorvi lähedale ja aseta peopesad maapinnale, hoides sõrmed koos ja ettepoole suunatuna, v.a. pöial, mis on suunatud keha poole. Puuduta otsmikuga maad ja tõsta otsmik püsti, painutades kaela taha.

  2. Jalad peaksid olema üksteisest 25-38 cm kaugusel ja puudutama varvastega maad, sirutudes tagasi.

  3. Parem käsi kergelt painutub küünarnukist, vasak käsi on sirge, pöördu vasakule, vaadates selja taha, vasakule.

  4. Lõpeta asend ja korda sama paremale ning lõpeta seeria.

Korda asanat 6 korda.

 

Udarakarshan

 UdarakarshanJalgade vaheline vahe 20-25 cm, painuta põlved, puuduta kandu ja istu otse kandadele.

  1. Aseta mõlemad käed põlvedele, painutades küünarkukke.

  2. Vasaku käe abiga suru vasak põlv parema labajala suunas, kuid ära tõsta paremat jalga üles, las parem reis surub vasakut reit.

  3. Püsi veidi paigal ja lõpeta surve.

  4. Parema käe abiga suru parem põlv vasaku labajala suunas, kuid ära tõsta vasakut jalga üles, las vasak reis surub paremat reit.

  5. Püsi veidi paigal ja lõpeta surve.

 Korda asanat 6 korda.

 

 Kakhpadasana

KakhapadasanaAlgasend on kandadel istumine, nagu Udarakarshanal.

  1. Aseta vasak jalg 30 cm ettepoole ja painuta paremat põlve vasaku labajala poole.

  2. Tõsta vasak põlv üles ja pane see 30 cm ettepoole ja samal ajal vasak põlv parema labajala suunas.

  3. Liigu sarnasel moel edasi ja kõnni samu samme järgides ca 6 m.

 

Joo kaks klaasi lahust ja korda kõiki asanasid 6 korda. Tualetti minek ja soole tühjendamine ei ole hetkel hädavajalik, kui tungi ei tule, ära pinguta. Joo kaks klaasi vett ja korda asanasid kaks seeriat. Tualetti mineku soovi korral jäta asana pooleli ja jätka tagasi tulles pooleli jäänud kohast. Jätka lahuse joomist, asanade tegemist ja tualetis käimist. [Siberi šamaan Shakuntali soovitab teha juhul, kui mingil põhjusel tungi soolt tühjendada ei tulegi, nüüd teha klistiiri 0,5 l leige soolase veega] [Kuna tagant väljuv soolvesi võib väljumiskoha õrna naha hellaks teha, võid määrida seda pärast iga WC-s käimist külmpressitud toiduõli, või selitatud või (ghee) tegemisel üle jäänud võivahuga].

Surve suurenedes väljub järjest vähem roojamassi ja rohkem vett. Lõpuks hakkab tulema sogast kollast vedelikku ja päris lõpus peaaegu selget vett, kuid mitte igaühel. Praktikaga lõpule jõudmise kiirus võib olla erinev.

[Pärast praktikat tuleb juua kaks klaasi, puhast, soolata vett, et mao- ja peensoole vaheline ning peensoole- ja jämesoole vaheline sifoon sulgeda. Shakuntali järgi tuleks nüüd ka näpud kurku ajada ja kergelt oksendada, et sulgumine oleks täielik. Pärast seda ei tohiks enam juua, kuni esimese söögikorrani.]

Pärast praktikat tuleks puhata 45 min kuni 1 tund [Shakuntali järgi mitte üle 30 minuti] Shavasanas (selili puhkeasendis), kuid mitte magada, kuna see võiks lõppeda külmetuse või peavaluga. Püsida vaikuses, kuna sel ajal antakse seedesüsteemile võimalus ennast taaskäivitada. Loomulik on, kui sellel ajal tekib urineerimisvajadus.

 

Spetsiaalne toit

2 tundi pärast  shankhaprakshalanat [veel parem kohe pärast puhkust] tuleks süüa spetsiaalset toitu, khichireed (riis + mungoad), oluline on süüa see õigel ajal. Khichiree 3 komponenti aitavad taastada õige seedefunktsiooni. Selitatud või (ghee) on vajalik sooleseinte vooderdamiseks, kuni keha ise uue sisekihi tekitab. Riis on lihtne, kegestiseeditav materjal, annab süsivesikuid ja tekitab lima, mis samuti kaitseb seedekanali limaskesta. Mungoad on kergelt seeditav valguallikas. [Kui mungoad jäid 5 tundi varem likku panemata, võib nad asendada läätsedega, mis vajavad ainult 15-minutilist leotamist. Pliidil keema hakanud toidu võib panna soolephastuse ajaks hauduma toidutermosesse või haudepotti. Soovi korral võib toitu maitsetada meresoola ja kurkumiga]. Kichiree on igakülgselt toitev eine ja seda tuleb süüa piisavalt, et aidata soolestikku ja hoida sooleseinu toonuses, vastasel korral nad tõmbuvad kramplikult kokku, kuna puudub jäätmete mass, millega nad on harjunud. See mitte ainult ei säilita soolevalendikku, vaid ka aitab soolel peristaltikat taastada. [Toidu kõrvale ei tohi juua].

[Shakuntali soovitab süüa kichiree asemel ainult riisi selitatud võiga].

 

Lisapuhkus

On oluline mitte magada pärast esimest toidukorda vähemalt 3 tundi. [Ja ka mitte juua]. Kui me sel ajal magame, võime jõuda füüsilise letargia ja peavaluni. Ülejäänud päeva jooksul ja ka järgmistel päevadel [vähemalt ühel järgneval päeval] tuleks pidada täielikku puhkust. Sel ajal on soovitatav pidada vaikust ning vältida füüsilist ja vaimset tööd.

Ka hiliseks õhtupoolikuks või õhtuks, ca 6 tundi [või ka vähem] pärast esimest toidukorda, tuleks valmistada teine riisiroog. [Väga tähtis on järgmiste päevade toitumine. Toit peaks olema võimalikult mahekasvatatud ja e-ainete vaba ning laktoosi- ja gluteeni vaba mitmekülgne taimetoit, kus on nii toortoitu kui alla 46°C kuumutatud toitu, hapukapsavedelikku või toorest hapukapsast, punapeedimahla või toorest punapeeti uue soole mikrofloora loomiseks ja aedvilju, kuumutatud riisi, tatart või hirssi uue roojamassi moodustamiseks].

Sagedus: seda praktikat tuleks teha vaid üks kord 6 kuu jooksul

[Shakuntali järgi suure saastumise korral ka iga kord aastaaegade vaheldumisel või isegi kord kuus 6 kuu jooksul].

Kestus: Selleks praktikaks tuleks eraldada terve päev ja järgmine päev puhkuseks.

Allikas: http://www.yogapoint.com/info/shankha_praksha.htm

[Nurksulgudes osad pärinevad muudest allikatest, juhul, kui kasutatud on Altai päritolu vaimse õpetaja Shakuntali materjale või soovitusi, on talle viidatud.]

[Nagu juba öeldud, on kõige turvalisem teha soolepuhastust asjatundja käe all. Meie grupis oli nii edukaid kogemusi: kõik õnnestus, lõpuks nirises potti vaid kristallselget vett ja pärast oli puhas tunne ning küllaga energiat. Kuid oli ka ebaõnnestumisi: manustati liitrite kaupa soolvett, kuid puhastus ei alanud. Oli ka neid, kel ei õnnestunud pärast puhastust toitumist muuta, ja leidsid, et olid oma soole mikrofloora totaalselt ära rikkunud. Seega võib öelda, et kes soovib oma maksa kindlasti puhastada ja on valmis proovima ekstreemsusi, võib kevadeti ette võtta järgmise programmi: 1. nädalal soolepuhastus Shankha Prakshalana, 2. nädalal maksapuhastuse 1. nädal: taimeteed ja maksa puhastavad taimed 3. nädalal maksapuhastuse 2. nädal: maksapuhastus oliiviõliga. Kui soolepuhastus on tegemata, ei maksa õliga maksapuhastust teha, piirduda toidu ja teedega]. Muudel aastaaegadel me seda ei soovita ja me ise seda ka enam ei kasuta, selle asemel liigume palju ja teadlikult, hingame teadlikult, mõtleme teadlikult ning hoiame keha kogu aeg võimalikult elusana ja vibreeerivana]

 

Kujutis: dream designs, FreeDigitalPhotos.net

Share Button

Viis vähifakti, mille tavameditsiin tembeldab müüdiks

ID-10023031Kas juhtivate vähiteadlaste püüdlus muuta avalikku arvamust võib olla seotud praegu üle maailma aset leidvate tohutute muutustega – toksilise kemoteraapia ja kiiritusravi ohtude ning ebaefektiivsuse rõhutamisega, selliste uute vähiravimite nagu kanep esile toomisega ning areneva massituruga, mis avardab teadlikkust meie tarbitava toidu ja vähitööstuse enda tagajärgede kohta?

Tavameditsiini üldlevinud suhtumisest lähtuvalt on alternatiivse, integratiivse ja täiendmeditsiini juhtivad tervisespetsialistid täiesti eksiteel. Väidetavalt jagavad nad valeinfot miljonitele inimestele nii oma praksise kui ka interneti kaudu müütide ja väärarvamuste laviini näol, mis tervishoiutöötajate väitel põhjustab vähihaigetele ainult kahju.

 

FAKT 1: kõikvõimalike vähiliikide esinemissageduse kasvu põhjustab meie tänapäevase ühiskonna toitumine, elustiil ja keskkond.

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Väidetavalt on vähi esinemissageduse kasvu põhjuseks meie geenid ja fakt, et inimesed elavad tänapäeval piisavalt vanaks, et vähki haigestuda. Meil tekib vähk seetõttu, et oleme olnud edukad nakkushaiguste ja alatoitumisega võitlemisel. Meie rakkude DNA kahjustumine on igati normaalne vananemise kõrvalnäht ja need kahjustused võivad viia vähi tekkeni. Vähk on maailmas olemas olnud sama kaua kui inimesed ise.

 

Tegelikkus.

Ainus põhjus, miks inimesed kõikjal maailmas usuvad tänapäeval, et meie esivanemad ei elanud saja aasta vanuseks, on sellekohaste ametlike andmete vähesus. Olemas on väga vähe kirjeid selle kohta, mis näitaksid (ametlikult) meie esivanemate vanuseid enne 18. sajandit, aga leidub mõistlikul hulgal tõendeid, mis viitavad sellele, et esiajaloos ja varemgi elasid inimesed enam kui saja-aastaseks.

Kõigi skelettide puhul, mis on paleoantropoloogia teadusharu ajaloo jooksul kogutud, on teadlased suutnud tuvastada üksnes 200 võimalikku vähijuhtumit eelajaloost ning need tuvastused pole kaugeltki kindlad. Sellest statistikast hoolimata näib jäänuseid vaadates mulje, et need haigused olid muinasajal “erakordselt haruldased”, aga sellised tõendid pole kaugeltki otsustavad. Me lihtsalt ei tea seda kindlalt, nii et igasuguse argumendi kasutamine väitmaks, et vähk esines või ei esinenud eelajaloolisel ajal mis tahes määral nõuab arvukate eelduste tegemist.
Keskendume seega lihtsalt sellele, mis on aset leidnud vaid viimase sajandi jooksul. Ühendriikide riikliku tervisestatistika keskuse (NCHS) koostatud aruande Vital Statistics of the United States alusel oli alates 20. sajandi algusest kuni 2011. aastani (kaasa arvatud) täheldatav enam kui kolmekordne kasv vähisurmade sageduses.

2013. aastal avaldatud raporti kohaselt, mille koostasid Ameerika Vähiliit ning teised valitsusasutused ja vähihaigete tugirühmad, on “sõjas vähiga” tehtud suuri edusamme. Aga milliseid edusamme? Vähenenud suremuse arvu ei ole kindlasti põhjustanud haiguse esinemissageduse vähenemine. Vähki haigestub üha rohkem inimesi, aga nad püsivad kauem elus. Vähiravitööstus ei juhi aga tähelepanu sellele, et suundumused näitavad selgelt, et me pole vähki kõrvaldanud mingilgi määral, aga oleme suutnud seda paremini diagnoosida ja ravida ning seetõttu lõigata kasu ka tegelikust haigusest endast.

Inimesed üle kogu maailma elavad kauem, aga kroonilised invaliidistavad haigused muutuvad üha levinumaks.

Selle tööstuse suurteks rahateenijateks on haiguse diagnoosimine ja ravi. Haiguse ennetamine aga mitte. Kui asi puudutab ennetamist, on tavameditsiin otsustanud pea mulla alla peita. Üldiselt hakkas vähisurmade sagedus langema 90ndatel aastatel. Suremus meeste seas vähenes raporti alusel 1,8% ja naiste seas 1,4% vahemikus 2000–2009. a. Laste vähisurmade arv langeb samuti 1,8% aastas, kuigi vähijuhtumite esinemiste arv tõuseb endiselt igal aastal umbes 0,5% võrra.
Teised vähiliigid on samuti tõusuteel, sealhulgas ka maksa- ja kõhunäärmevähk ning melanoom (meeste seas).

2008. aastal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science avaldatud uurimus näitas, kuidas ainuüksi toitumisel võib olla tohutu mõju mitte ainult vähi ennetamisele, vaid ka ravile, kui vähk on juba diagnoositud. Seda liiki infot ei rõhutata meditsiinilises kogukonnas kunagi, sest nemad ei usu, et vähki saab ravida ilma vähkkasvajate väljalõikamiseta, mürgitamiseta või põletamisega.

 

FAKT 2: supertoidud ja ravimtaimed suudavad vähki ära hoida

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Väidetakse, et inimese enda valitud konkreetsed puu- ja juurviljad pole tegelikult tähtsad. Polevat olemas sellist asja nagu “supertoit” või tõeliselt tervendava toimega taim ning selle seisukoha pooldamisel ei olevat mingit teaduslikku alust.

 

Tegelikkus

Selline nendepoolne väide on lihtsalt piinlik. Kuigi pole olemas sellist supertoitu või taime, mis võib üheaegselt ravida kõiki vähiliike, on tõelise harimatuse tipp väita, et pole üldse olemas supertoite või tõeliselt tervendava toimega taimi. Tegelikult on olemas väga palju tõendeid selle kohta, et supertoidud on olemas ja neil on vähivastased omadused. Igasugused vastupidised väited on heaks märgiks sellest, kelle sõna võib usaldada paljude nende petturite seast, kes vähiravitööstuses selliseid naeruväärseid väiteid esitavad.

Käesoleva artikli avaldamise seisuga on Ameerika Vähiliit (ACS) nähtavasti eemaldanud oma kodulehelt kõik viited “supertoitudele”. Mitmed autorid on aga eelnevalt kirjutanud põhjalikke artikleid vähiliidu soovituste alusel, iseäranis potentsiaalsete supertoitude vähivastaste omaduste kohta. Northridge’i haigla meditsiinikeskuse andmetes on kirjas mitu supertoitu, mis kasutavad allikana vähiliidu kodulehte. Veebileht calorielab.com on postitanud supertoitude võrdleva informatiivse tabeli, kasutades samuti allikana vähiliitu. Kuid igasugune info supertoitude kohta näib vähiliidu kodulehelt praeguse seisuga täielikult puuduvat.
Briti vähiuuringute liit seab samuti kahtluse alla supertoitude kasutamise ja soovitab neist hoiduda. Sellel leheküljel seisab, et “vähiriski vähendamiseks ei tohiks loota niinimetatud supertoitudele” ning supertoitudel “ei ole tervisele mingit tervendavat lisamõju võrreldes sellega, mida inimene saaks mitmekülgset ja tervislikku dieeti järgides.”

Üks ärritav probleem, mis avalikkust segadusse ajab, on see, et enamikul dietoloogidel ei ole toitumisest ei mingeid põhiteadmisi ega praktilisi teadmisi. Nad propageerivad levinud arvamust toidupüramiidi kehtivusest – väites, et leib, teraviljad ja puder peaksid olema meie toitumise alustalad ning kõik puu- ja juurviljad on võrdse väärtusega. Enamik minule tuttavaid dietolooge ei kasutagi supertoidu mõistet, sest neile ei õpetata koolis supertoitude kohta. Neile õpetatakse vaid seda, et “supertoit” on mittemeditsiiniline termin, mis on meedias populaarseks tehtud, et toetada toiduainetes leiduvaid tervist edendavaid tõendamata omadusi.

Supertoitu võib kokkuvõtvalt nimetada mis tahes mitmeotstarbeliseks toiduks, millel on keskmisest kõrgem kontsentratsioon haigustega võitlevaid toitaineid, mida leidub tavaliselt külluslikult näiteks antioksüdantide ja fütotoitainerikastes toiduainetes. Mõned väidavad, et neis toitudes on ka vähe kaloreid, aga see ei kehti alati kõigi supertoiduainete puhul.

Mõned supertoidud, nagu näiteks mustikad, on peajagu teistest üle. Punased viinamarjad ja mustikad on parimad vahendid immuunsuse tõstmiseks enam kui 400 analüüsitud ühendi seast.

Isegi meditsiiniteemalisel veebilehel WebMD.com, mis pooldab tavaliselt eeskätt üldlevinud arvamusi, on olemas nimekiri kümnest igapäevasest supertoiduainest. Nad on üles loetlenud sellised toidud nagu brokkoli, marjad, kinoa, oad, pähklid, munad ja teisedki, mis on ilmselgelt väga toitainerikkad ning vähivastaste omadustega toiduained.

Siiski pole vajalik vähi ennetamiseks kulutada suuri summasid kõikjal reklaamitud supertoiduainetele, sealhulgas noni, assai, mangustani ja teistele mahladele. Parimad kuus toiduainet, millel on kõrgeim antioksüdantlik väärtus ORAC-i (vabade radikaalide neutraliseerimise koefitsendi) skaalal, on odavamad ja palju laialdasemalt kättesaadavamad võrreldes kulukamate alternatiividega ning need kõik suudavad tõestatult vähki ennetada. Nende kuue toiduaine hulka kuuluvad nelk, sumahh, kaneel, sorgo, oregano ja kurkum. Näiteks on musta, punase ja valge sorgo ekstraktil tugev antiproliferatiivne toime inimeste vähirakkude vastu.
Kopsu- ja nahavähi all kannatavate loomade peal läbiviidud uuringud on näidanud, et nelgis sisalduv eugenool võib takistada vähirakkude paljunemist. Ühes uuringus leiti ka, et nelgiõliekstraktil on vähirakkudele maksimaalne tsütotoksiline toime.

Tegelikult on olemas 17 maitsetaime ja vürtsi, mida võib eraldi supertoitudeks pidada ning mis on teaduslikult tõestatult võimelised vähki ennetama ja ravima.

Kanep on üks kõige võimsama tervendava toimega taimi maailmas ning selle kasutamisel vähk sisuliselt kaob. Vähiliidud tahaksid igatahes hoopis kanepit ennast kaduma panna, sest olemas on väga palju tõendeid selle kohta, et kanep takistab vähi teket. Leidub kümneid uurimusi, mis tõestavad, et kanep on tõhus vähiravim. Kiire otsing Pubmedi kodulehel märksõnaga “kannabinoid” annab ligi 18 000 tulemust.

Põhjus, miks vähiliidud on hakanud nüüd pöörama tähelepanu supertoitude ja taimede jõule, on see, et need meetodid ka toimivad. Seega peavad vähiliidud nüüd üritama muuta miljonite inimeste arvamust, kes on hakanud haiguste ennetamiseks ja raviks pöörduma tagasi looduslike vahendite poole.

 

FAKT 3: vähki põhjustab happeline toidusedel

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Eelmainitud fakt on vähiravitööstuse kinnitusel bioloogilises mõttes jama. Neerud reguleerivad vere pH-taset väga täpselt kitsapiirilises ja tervislikus vahemikus. Seda polevat võimalik muuta millegi söömise teel vähegi märkimisväärseks ajaks. Pole olemas tõendeid toetamaks väidet, et dieet võib muuta kogu keha pH-taset või mõjutada vähki.

 

Tegelikkus

Osa selle arusaamaga kaasnevast probleemist on tingitud seetõttu, et kõiksugu messidel on palju valeinfot levitanud niinimetatud tervisespetsialistid, kes püüavad inimesi veenda, et keha pH-tasemes on võimalik teha tohutuid muutusi teatud toitude ja aluselise vee tarbimisega. Tõde on selles, et vere aluselist või happelist tasakaalu ei saa suuresti muuta, aga võimalik on tekitada väikesi nihkeid, millest piisab vähi tõrjumiseks.

Vere pH-taset reguleerib väga täpselt keeruline puhversüsteem, mis hoiab seda pidevalt vahemikus 7,3 kuni 7,41, mis on pisut aluselisem kui puhas vesi. Kui vere pH-tase langeb alla 7,3 piiri, on tulemuseks atsidoos – seisund, mis põhjustab kesknärvisüsteemi depressiooni. Raske atsidoos – kus vere pH-tase langeb alla 7 – võib viia kooma ja isegi surmani. Kui sinu vere pH-tase tõuseb üle 7,45, on tulemuseks alkaloos.

Põhiline on see, et kui sinu hingamine on korras ja sa tegeled oma igapäevatoimetustega, siis teeb su keha piisavalt edukalt tööd keha pH-taseme hoidmisel 7,3 ja 7,41 vahel ning sinu söödav toit ei põhjusta mingeid pööraseid kõikumisi vere pH-tasemes. Kui sa aga viid keha lähemale aluselisele tasemele kas või paari pügala võrra, võib isegi 0,05 punkti oluliselt mõjutada seda, kui kiiresti vähk areneb. Vähirakud nimelt ei suuda elada aluselises keskkonnas.

Põhjus, miks atsidoos meie ühiskonnas sagedasti esineb, on enamasti tüüpilise ameerikapärase dieedi süü, sest selles sisaldub liiga palju hapet tootvaid loomseid saadusi nagu liha ja piimatooted ning liiga vähe aluselisi toite nagu värsked puuviljad. Lisaks süüakse happelisi töödeldud toite nagu valge jahu ja suhkur ning juuakse happelisi jooke nagu kohv ja karastusjoogid. Me kasutame liiga palju happemoodustajatest ravimeid ning kunstlikke keemilisi magusaineid nagu NutraSweet, Equal ja aspartaam, mis kõik on erakordselt happelise mõjuga. Üks parimaid asju, mida teha liigselt happelise keha olukorra parandamiseks, on alustada puhast dieeti ja eluviisi.

Doktor A. Keith Brewer selgitas, et aluselises keskkonnas ja kõrge pH-taseme puhul on vähirakkude happelised mürgid neutraliseeritud ning need muutuvad mittetoksiliseks. Haiges inimeses põhjustavadki surma hoopis happelised mürgid, mitte otseselt kasvaja ise. Kõrge pH-taseme puhul on vähiraku elu lühike. Organism omastab ja kõrvaldab surnud vähirakud vaevata. “Ma olen veendunud, et vähi põhjuseks on toit; kuid hoopis see toit, mida me ei söö, mitte see toit, mida me sööme.”

See haigus sunnib keha laenama mineraalaineid – sealhulgas kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi – elutähtsatelt organitelt ja luudelt, et puhverdada (neutraliseerida) happe mõju ning see ohutult kehast eemaldada. Kui inimesel diagnoositakse vähk, on kõige tõhusam viis haiguse tõrjumiseks liikuda aluselise dieedi suunas ning suunata vere pH-tase 7,41 ligi. Seda on kõige parem saavutada iga päev tooreste puu-, juur- ja köögiviljade söömisega, mis pakuvad maksimaalselt fütotoitaineid ning parandavad keha immuunsüsteemi võimet vähiga võidelda. Tõsi, inimkeha ei saa järsult muuta vere pH-taset, aga vähirakkude tapmiseks seda vaja ei olegi. Isegi väike pH-taseme kõikumine takistab vähi levikut ega lase kehal laenata mineraalaineid elunditelt ja luudelt, millega tasakaalustada toitainevaest dieeti. Siinkohal tulevadki mängu aluselise mõjuga ained.

Ma olen näinud, kuidas isegi IV astme vähiga patsiendid, kelle kasvajad on peaaegu jalgpalli mõõtu, on aluselisi aineid kasutades taastunud. Käesolevast artikli mahust ei piisa selgitamaks, kuidas aluselised ained ja pH-teraapia suudavad vähki kõrvaldada, aga kui pöörduda abi saamiseks mis tahes arst-naturopaadi poole, kes on vähiraviga hästi kursis, on kasutatavad meetodid üsnagi levinud, olgugi et ebajärjekindlad.
Peamine on see, et keha suudab saavutada sellise ainevahetuse seisundi, mis hoiab vere pH-taset aluselisel poolel, kus vähk levida ei suuda. Immuunsüsteem võib seejärel jõuliselt tööle asuda ning alustada taastumisprotsessi koos toitumismehhanismide ja aluseliste ainetega, mis hõlbustavad protsessi ning muudavad täiesti ebavajalikuks sellised ravimeetodid nagu kemoteraapia, kiiritusravi ja operatsioonid.

 

FAKT 4: suhkur annab vähile jõudu

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Väidetavalt pole olemas tõendeid, et vähirakud kasutavad glükoosi ning toodavad energiat teistsugusel moel kui terved rakud. Müüt, et “suhkur annab vähile jõudu”, moonutavat mõistlikke toitumissoovitusi, mis peaksid eeskätt põhinema teaduslikel toitumisfaktidel.

 

Tegelikkus

Vähktõve mõistmine ei saa tuleneda vaid ühe vähijuhtumi vaatlemisest, sest arvestada tuleb kõigi rakke mõjutavate tegurite koondmõjuga selle rakulisel taustal. Teaduslikus kogukonnas ei kahelda selles, et süsivesikute tarbimise kõrge tase panustab mitmete ainevahetushaiguste levikusse, sealhulgas ka agressiivse vähi arengusse.

Meditsiinitööstusel on ehk lihtsalt jäänud märkamata seos suhkru ja kasvajate tekke vahel. Mõtle näiteks miljonidollarilisele positronide emissiooni tomograafiaseadmele ehk PET-uuringule, mida peetakse üheks parimaks vähituvastamise vahendiks. PET-uuring kasutab radioaktiivselt märgistatud glükoosi, et tuvastada suhkrunäljas kasvajarakke. PET-uuringuid kasutatakse vähihaigete seisundi kulgemise jälgimiseks ning hindamaks, kas hetkel kasutatavad ravimeetodid on edukad.
Koduloomad (eeskätt kassid ja koerad), kes tavaliselt järgivad läänelikku toidukava, mis sisaldab suhteliselt kõrget veresuhkruindeksit, kannatavad sageli agressiivse vähi all, samas kui liha- ja taimetoidulistel loomadel esineb metastaatilist vähki harva ning nad surevad selle haiguse kätte vaid üksikutel juhtudel. Nii liha- kui taimetoidulised loomad elavad peamiselt valkudest ja rasvast. Kuigi taimetoidulised loomad tarbivad suurel hulgal liitsüsivesikuid (tselluloosi ja teisi kiudaineid), kääritatakse need bakterite toimel seedetraktis rasvhapeteks ning seetõttu sisaldavad need ained ülimadalat veresuhkruindeksit. Seedimise ajal glükoosi osaline vabastamine või isegi glükoosi puudumine võib selgitada, miks taime- ja lihatoiduliste loomade seas esineb vähisurma nii harva.

Hollandi riikliku rahvatervise- ja keskkonnainstituudi läbiviidud nelja-aastane uurimus võrdles 111 sapiteede vähi all kannatavat haiget 480-liikmelise kontrollgrupiga. Suhkrutarbimisega seostatud vähirisk enam kui kahekordistus vähihaigete puhul, sõltumata teistest energiaallikatest. Lisaks leidis epidemioloogiline uuring 21 arenenud riigis, mis peavad arvet haigestumuse ja suremuse üle (Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja mujal), et suhkrutarbimine on tugev riskitegur, mis suurendab rinnavähi esinemise sagedust, iseäranis vanemate naiste seas.
Euroopas on põhimõte “suhkur annab vähile jõudu” nii hästi vastu võetud, et onkoloogid ehk vähiarstid kasutavad meetodit nimega Sytemic Cancer Multistep Therapy (SCMT). Selle meetodi leiutas Saksamaal 1965. aastal füüsik Manfred von Ardenne. SCMT tähendab glükoosi süstimist patsientide vere glükoosisisalduse suurendamiseks. See meetod langetab vähirakkude pH-taset piimhappe moodustumise teel. Pahaloomuliste kasvajate soojustundlikkus selle tagajärjel omakorda suureneb ning kutsub esile vähi kiire leviku.

Patsientidele tehakse seejärel kogu keha hõlmav hüpertermia ehk ülekuumenemine (42 kraadi kehatemperatuuri), et vähirakud veelgi suurema surve alla panna, millele järgneb kas kemoteraapia või kiiritusravi. SCMT meetodit katsetati kliinilise I faasi uuringu käigus Saksamaal Dresdenis Von Adrenne’i meditsiiniliste rakendusuuringute instituudis 103 patsiendi peal, kellel esines kas metastaseerunud vähk või korduvad esmased kasvajad. Viie aasta soodne prognoos SCMT meetodiga ravitud patsientide seas suurenes 25 protsendilt 50-le ning täieliku kasvajate regressiooni sagedus tõusis 30 protsendi võrra (20 protsendilt 50-le). Kõnealune meetod kutsub esile vähi kiire leviku ning ravib seejärel kasvajat mürgise teraapia teel, saavutades seeläbi märgatavalt parema tulemuse.

Metastaatiliste vähirakkude puhul lihtsustab üleminekut kasvu suunas evolutsiooniline keha mikrokeskkond, mida iseloomustab suure koguse glükoosi alatine kättesaadavus – mille on põhjustanud kõrge glükeemilise indeksiga toidukava – ning näljaperioodide puudumine, nagu ka vähenenud füüsiline aktiivsus.

 

FAKT 5: levinud vähiravimeetodid teevad rohkem kahju kui kasu

Miks väidab vähiravitööstus, et tegu on müüdiga?
Meditsiiniline kogukond rõhutab, et lõikused on endiselt kõige tõhusam ravimeetod vähi vastu. Kiiritusravi aitab tervendada rohkem inimesi kui vähiravimid, kuid ka kemoteraapial ja teistel vähiravimitel on väga tähtis roll kogu vähiravi protsessis – mõnel puhul aitavad need haigust ravida ja teistel puhkudel inimese eluiga pikendada. Kemoteraapia tõkestab vähi levikut.

 

Tegelikkus

Arstid ja ravimitootjad teenivad nende meetodite kasutamisega raha. See on ainus põhjus, miks kemoteraapiat endiselt kasutatakse. Mitte seetõttu, et see on tõhus, vähendab haigestumust, suremust või mõne konkreetse vähi esinemissagedust. Tegelikult teeb see risti vastupidist.

Kemoteraapia kiirendab vähi levikut ja pikas perspektiivis ka suremuse määra. Enamik kemoteraapiapatsiente kas surevad või satuvad taas haiguse küüsi 10–15 aasta jooksul pärast ravi lõppu. See ravi hävitab inimese immuunsüsteemi, suurendab närvisüsteemi kognitiivset allakäiku, häirib endokriinsüsteemi toimet ning põhjustab elundite ja ainevahetuse toksilisust. Patsiendid sisuliselt elavad püsivas haigusseisundis kuni surmani.

Põhjus, miks suremuse hindamise mõõdupuuks kasutatakse viieaastast suhtelist prognoosi, on see, et enamiku vähihaigete seisund halveneb pärast seda perioodi märgatavalt. See on ärile erakordselt halb ja vähiravitööstus teab seda. Nad ei saaks avalikkusele iial näidata tõelist 97-protsendilist statistilist ebaõnnestumise määra metastaseerunud vähi pikaajalise ravi puhul. Kui nad avaldaksid pikaajalise statistika kõigi vähkide puhul, mida on ravitud tsütotoksilise kemoteraapiaga enam kui kümne aasta jooksul, ning esitaksid objektiivsed andmed rangepiiriliste hinnangute kohta, sealhulgas ravi kuluefektiivsuse, mõju inimese immuunsüsteemile, elukvaliteedile, haigestumusele ja suremusele, siis oleks maailmale vägagi selge, et kemoteraapia panus vähihaigete ellujäämisele on tühine või täiesti olematu. Kemoteraapia ajaloo jooksul pole ühtegi sellist uuringut iial läbi viidud sõltumatute teadlaste poolt. Ainsad saadaolevad uuringud on pärit tööstuse enda rahastatud asutustelt ja teadlastelt ning ükski neist pole iial arvuliselt kinnitanud ka eelmainitud punkte.

Miks? Vähiravitööstust juhivad raha, ahnus ja kasum – ei midagi muud. Vähiraviga tegelevad ettevõtted peavad vähi ravimiseks hoiduma tõe eest, sest nende jaoks poleks mingit tulu haiguse täielikus kõrvaldamises. Maailmas pole olemas ühtegi juhtorganit, mis kaitseks tarbijaid kokku puutumast mürgiste ravimeetoditega või isegi tuntud vähitekitajatega meie toidus ja keskkonnas, sest ka see takistaks kasumi sissevoolu. Tegu on üüratult suure äriga ja seda tuleb ka nõnda käsitleda.

Ametliku statistika põhjal on üks inimene kahest väidetavalt taastunud vähist tavapäraste ravimeetodite kasutamise teel. Kuigi see info on juba iseenesest tähelepanuväärne, annab see ka teatud hulgal lootust, sest pakub kaudselt midagi positiivset nii teadlaste kui ka patsientide jaoks. Teadlastele ütleb see, et nad jätkaksid teadusuuringuid, sest see annab tulemusi; ärge katsetage ennetavaid, alternatiivseid, teoreetilisi ega terapeutilisi meetodeid ega laske end heidutada faktil, et patsiendid surevad iga päev. Teisest küljest annab see ka patsientidele hoiatuse: teil on lausa 50-protsendiline tõenäosus haigusest eluga välja tulla, kui te järgite tavapäraseid terapeutilisi meetodeid, ilma et katsetaksite vahendeid, mille võib liigitada kasututeks alternatiivideks.

Seega on (kaheldavate) kasvajate algstaadiumis tervenemise määrad väga kõrged, samas kui järgnevates staadiumites – kui need on juba kindlalt kasvajatena tuvastatud – on määr vaevalt kõrgem kui null. Kõnealuse erinevuse põhjus on andmete liigitamine ning see, kuidas patsienti tervenemise seisukohast hinnatakse. Immuunsüsteemi taastumine ja talumisvõime, elundite ja ainevahetuse mürgisus, endokriinsüsteemi muutused, funktsionaalsed tulemused, elukvaliteet ja neurokognitiivsed tulemused – neid ei ole KUNAGI hinnatud mis tahes kliinilises uuringus, mis käsitleb vähihaigete pikaajalist ellujäämist ja tervenemise määra.

Elundkondadele tehtud kahju areneb pärast kemoteraapiat aeglaselt edasi, kuid ei ilmuta end kõikjal kehas, kuni möödunud on mitu kuud või isegi mitu aastat. Selleks läheb küll aega, aga 3–5 aasta jooksul hakkab enamik kemoteraapia patsiente tsütotoksiliste ravimite kasutamise tõttu ja selle otsese tulemusena kogema palju rohkem haigussümptomeid, kui võrrelda seda diagnoosile eelnenud ajaga.

Lisakemoteraapiat antakse sageli ka patsientidele, kes ei pruugi seda tegelikult üldse vajada. Onkoloogid ei arvesta kemoteraapia riskide ja hüvede võrdlemise täieliku ulatusega ning seetõttu seavad ohtu iga patsiendi elu, keda nad ravivad. Teadusajakirjas Annals of Oncology avaldatud uurimus on üks vähestest, mis hindas erinevaid potentsiaalseid pikaajalisi kõrvaltoimeid, mida seostatakse vähi puhul lisakemoteraapia kasutamisega, keskendudes iseäranis pikaajalisele kardiotoksilisusele, sekundaarsele leukeemiale, kognitiivsetele funktsioonidele ja neurotoksilisusele. Uurimuse autorid väitsid, et kõrvalmõjud jäävad sageli ravimeetodi tõestatud kliinilise tõhususe varju ning kinnitasid lühiajalist ohutust erinevate kemoteraapia skeemide puhul, mida tänapäeval tavaliselt kasutatakse.

Veel üks uurimus, mille viis läbi Ameerika kliinilise onkoloogia ühing, tegi kindlaks, kas metastaatilise munandivähi üle elanutel on suurem kardiovaskulaarse haigestumuse risk ka rohkem kui kümme aastat pärast keemiaravi lõppu. Täheldati südamega seonduvate haiguste esinemise tunduvalt suuremat riski, millele lisandus ka püsiv ebasoodne südame-veresoonkonna riskiprofiil, mille tõenäoliseks põhjuseks olid keemiaravis kasutatud ained.

Teadusajakirjas Journal of Clinical Oncology avaldatud 12-aastane meta-analüüs jälgis täiskasvanuid, kellel oli arenenud vähk ning kes olid selle tõrjumiseks saanud keemiaravi. 97 protsendil juhtudest ei aidanud keemiaravi metastaseerunud vähki ravida.

Autor: Dave Mihalovic
Dave Mihalovic on arst-naturopaat, kelle erialaks on vaktsiiniuuringud, vähi ennetamine ning looduslik lähenemisviis ravile.

Allikas: portaalis PreventDisease.com 29. mail 2014 ilmunud artikkel

5 Facts On Cancer That Conventional Medicine Is Now Aggressively Claiming Are Myths

 15. oktoobril 2014 ilmunud tõlget jaganud Facebookis Marina Laherand 31. oktoobril 2014 ja Kaie Lappmaa 25. jaanuaril 2015.

Hingamisstuudio lehele www.hingamisstuudio.ee riputanud veidi toimetatult Reet Karro 28. jaanuaril 2015.

Share Button

Reikiravi ja Aspergeri sündroom

Alates sellest, kui mina, reikimeister Pamela Miles, 1986. aastal oma reikipraksisega alustasin olen ma edukalt pakkunud reikiravi ja reikiõpet paljudele Aspergeri sündroomi või teiste autismispektri häiretega liikmega peredele. Teen ettepaneku hakata levitama infot selle kohta, kui palju reiki neid peresid aidata saab. Siin jagab oma lugu üks Austraalia pere.

 

Reiki on tervendanud nii mu poega kui mind – Sacha Sampsoni lugu

AutismSachaMax-300x226ASD. Kõrgeltfunktsioneeriv autism. Aspergeri sündroom.

Olin nende sõnadega mõnevõrra tuttav, kuid ei kujutanud kunagi ette, et need saavad osaks mu elust või meie poja elust.

Olin otsinud juba aastaid vastust küsimusele, miks mu poeg nii veider on. Kõik ütlesid, et ta on normaalne laps.

Mingil ajal muutusid tema hüsteeriahood vägivaldseteks. Ta võis tundide viisi raevust möirata, samal ajal, kui ta nooremad õed-vennad end nurka peitsid.

 

Oodates Aspergeri sündroomi diagnoosi

Kui ta üheksa-aastaseks sai, palusin abi meie perearstilt. Ta suunas meid autismile spetsialiseerunud pediaatri juurde.

Ootasime oma aega kaheksa kuud.

Natuke aega enne spetsialisti juurde pääsemist muutusid hüsteeriahood lihtsalt meeletuks. Poeg tõmbas noa välja ja ähvardas mind ning ähvardas teha ka midagi kohutavat endaga.

Pediaatril kulus vaid 45 minutit, et diagnoosida Aspergeri sündroom ja ärevus. Pärast üheksat aastat tundsin kergendust ja tänutunnet, teades lõpuks, mis toimub.

 

Minu uus reiki praktiseerimise harjumus

Läbisin reiki I astme kursuse ja hakkasin tegema reikit endale. Nelja 2-11-aastase lapse emana oli see mõnikord raske, kuid suutsin siiski endale käed iga päev peale panna ja võimalust mööda ka mediteerida.

Hakkasin samuti reikit praktiseerima oma poja peal, tehes talle üle päeva reiki täisravi.

Alguses oli ta ebakindel ja nihelev, sellepärast ma lühendasin pikalioleku aega ja kommenteerisin oma tegevust. Pärast kolme-nelja sellist kohandatud seanssi ta juba teadis, mida oodata ja rahunes kohe pärast ravi algust.

 

Kuidas reiki mu poega aitas

Möödunud aasta jooksul on ta järjest paremaks muutunud.

Varem oli nii, et kui ta ärevust tundis, muutus ta vägivaldseks, hakkas meid vandesõnadega kostitama ja oma viha õdede-vendade peale välja valama. Nüüd läbib ta ärevushood ja hüsteeriahood ilma vägivaldseks muutumata.

Varem oli nii, et kui mingi olukord oli tema jaoks liiga keeruline, ta kriiskas ja vihastus. Nüüd ta teab, millal aeg maha võtta ja rahuneda, et jälle selgelt mõelda.

Paranenud on tema üldine ülalpidamine. Ta näitab nüüd teiste suhtes üles kaastunnet ja mõistmist.

Suurim muutus on tema uus võime sõprust hoida. Üldjuhul ei ole autistlikud lapsed suhete loomisest huvitatud, nii et varem mängis ta kooli mänguväljakul üksi. Nüüd, olles saanud 12 kuud reikiravi, on tal sõber, kes on kannatlik ja mõistev ning on talle suureks toeks.

Ta on juba mitu korda küsinud, kas ka tema saaks reiki I astme läbida. Ma ei teagi, kumb meist on sellest rohkem õhinas. Nagu ta ütleb, „Reiki rokib”.

 

Lisa lugege aadressilt: http://reikiinmedicine.org/reiki-stories/reiki-healing-aspergers/#sthash.Xg7TI892.dpuf

Artikkel on tõlgitud inglise keelest. Originaal, „Reiki Practice and Asperger’s” on avaldatud portaalis Reiki Medicine and Self Care with Pamela Miles.
Tõlkis Reet Karro, www.hingamisstuudio.ee/reiki.
Artikkel on kaitstud autoriõigusega.

Kujutis on pärit originaalartikli juurest.

Reikiravi aitab südamerabandusega patsiente

Reiki südameleMainekas teadusajakirjas JACC (Journal of American College of Cardiology) avaldatud teaduslik uuring reiki mõjust akuutse koronaarsündroomi järel (Effects of Reiki on Autonomic Activity Early After Acute Coronary Syndrome. Rachel S.C. Friedman, Matthew M. Burg, Pamela Miles, Forrester Lee, and Rachel Lampert J. Am. Coll. Cardiol. 2010;56;995-996.)

Ülaltoodud ühes kõige mainekamas eelretsenseeritavas teadusajakirjas avaldatud uuringu põhjal paranes infarkti järel kuni kolme päeva jooksul 20-minutilise reikiravi seansi saanud patsientide meeleolu ja südame löögisageduse muutlikkus (HRV). Lähem seletus allpool.

Infarkt on stressirohke sündmus, mis nagu muudki stressirohked sündmused, tekitab stressivastuse (ehk stressitaseme tõusu). Stressis keha on väiksema vastupidavusega ja vähem võimeline suurema stressiga toime tulema. Seega on äsja infarkti saanud patsiendil suurem võimalus järgmine saada. Arstidele on see ohtlik tsükkel hästi teada ja kardioloogias on peaeesmärk patsiendi vastupidavuse ja stressitaluvuse taastamine.

Paranemine südameinfarkti järel

Seetõttu antakse tavapärases haiglaravis infarkti järel beetablokaatoreid, ravimeid, mis aitavad kehal stressitaluvust tõsta. Kuid nende toime on aeglane ja kõik patsiendid ei talugi neid.

Yale’i ülikooli teadlased tahtsid teada, kas mõni mittefarmakoloogiline sekkumine oleks sama tõhus, toimiks kiiremini, oleks patsientidele ohutu ja aitaks neil end paremini tunda.

Miks peaksid kõrgtehnoloogises haiglas arstid olema huvitatud patsientide paremast enesetundest? Sest on teada, et enese subjektiivselt paremini tundmine mõjutab objektiivselt tervist paremuse suunas. On hästi dokumenteeritud, et negatiivne stress mõjutab negatiivselt autonoomse närvisüsteemi (ANS) funktsioneerimist ja seetõttu ka südamehaigust (ANS kontrollib südame löögisagedust).

See randomiseeritud kontrollgrupiga uuring uuris mitteinvasiivseid ravimiteta sekkumisi, mille eesmärk on patsientide kiirem paranemine südameinfarktist. Valiti kolm katseisikute gruppi.

  • Grupp 1 (12 patsienti) puhkas vaikselt ja segamatult.

  • Grupp 2  (13 patsienti) kuulas aeglase tempoga meditatiivset klassikalist muusikat.

  • Grupp 3 (12 patsienti) sai reikiväljaõppega meditsiiniõdedelt 20-minutilise reikiseansi.

Patsientide näitajaid mõõdeti enne uuringut ja uuringu järel ning mõõtetulemusi võrreldi. Seejärel võrreldi gruppide mõõtetulemusi omavahel.

Sekkumise (puhkuse, muusika või reiki) mõju mõõdeti kahe näitajaga: emotsionaalne seisund ja südame löögisageduse muutlikkus (HRV), füsioloogiline näitaja, mis näitab, kas patsiendi keha stressivastusest paraneb.

Patsiendid hindasid ennast nii positiivsete seisundite (õnnelik, lõõgastunud, rahulik) kui negatiivsete seisundite (stressis, vihane, kurb, pettunud, murelik, hirmunud, ärev) osas.

Reikiuuringu tulemused

Reikiravi parandas kõiki positiivseid emotsionaalseid seisundeid ja vähendas kõiki negatiivseid seisundeid. Kolme grupi võrdluses oli reikit saanud grupi emotsionaalse seisundi muutused kõige positiivsemad ja ainult puhanutel kõige väiksemad positiivsed muutused.

Reikiravi parandas ka südame löögisageduse muutuvust. Selgunud kasu oli võrreldav beetablokaatorite uuringul saadud kasuga.

Lisaks sellele näitas uuring, et reikiravi saab pakkuda ka intensiivraviosakonnas. See on oluline. Mõnikord näitab uuring, et mõne sekkumise tulemused on head, kuid see pole intensiivraviosakonnas teostatav. Ükski patsient ei kogenud mingit vastumõju.

Selle uuringu kohaselt parandas reikiravi puhkamise ja muusika kuulamisega võrreldes märkimisväärselt patsientide meeleolu ja südame löögisageduse muutlikkust. Jääb küll palju vastamata küsimusi, näiteks see, kui kaua kestab reikiravist saadav kasu.

On vaja palju rohkem uuringuid. Kuid see on juba hea algus.

Lisateave: http://reikiinmedicine.org/clinical-practice/reiki-heart-attack-reik/#sthash.XnrcLg4w.dpuf

Artikkel on tõlgitud inglise keelest. Originaalartikkel “Reiki Treatment Helps Heart Attack Patients” on avaldatud veebisaidil “Reiki, Medicine and Self Care with Pamela Miles”. Tõlkija Reet Karro, http://hingamisstuudio.ee/reiki/. Artikkel on kaitstud autoriõigustega.

Kujutis: osa portaalist http://www.freedigitalphotos.net pärinevast posterist, autoriks smarnad.

Füüsilise keha vajadused

Kujutise autrlus: marin, FreeDigitalPhotos.netMu füüsiline keha vajab:

  • korrapärast nädala- ja päevarütmi

  • küllaldast puhkust ja ööund

  • liikumist, venitamist, painutamist ja rakendamist

  • värsket õhku ja sügavat teadlikku hingamist

  • mitmekülgset kerget naturaalset kehatüübiga ja aastaajaga sobivat toitu

  • küllaldast leelistava vedeliku (nt sidruniga vee) joomist

  • aja andmist külmetuste ja haiguste läbipõdemiseks

  • võimalust tasakaalutusi ise, sekkumiseta korrigeerida

  • positiivseid ja toetavaid mõtteid enda suhtes

  • hellitamist ja hoolitsemist naturaalsete vahenditega

 

 

 

Tervenemiskriis – Miguel Vidali artikkel

ID-10069662Paljudel järgnevad esimesele reiki või energiatöö seansile häirivad sümptomid või vaevused. Samad sümptomid võivad esineda ka reikipühitsuse järel, paastudes või emotsionaalsete kriiside korral. Asjassepühendamatu jaoks on üsna ebaharilik, et ta otsustab ühel päeval reiki ära proovida, lepib lootusrikkalt kokku seansi või koolituse aja, aga selle järel algab iiveldus, kõhulahtisus, kurguvalu vms. See inimene arvab, et reiki ei sobi talle ja tema tervis halvenes. Püüame selgitada nende sümptomite põhjust ja otstarvet.

 

Mis on tervenemiskriis?

Tervenemiskriis on meie kehas toimuv protsess, mille käigus meie füüsiline keha vabastab temas kuhjunud toksiine ning meie mentaal- ja emotsionaalkeha vabastavad meile kahjulikke mõttemustreid ja emotsioone.

Tervenemiskriisi ajal võime kogeda järgmisi füüsilisi sümptomeid:

  • suurenenud higistamine. Toksiinid võivadki vabaneda higiga, mille lõhn võib olla tavalisest tugevam. Soovitame mitte kasutada (RK: alumiiniumit sisaldavat või intensiiv)deodoranti, et higieritust mitte pidurdada.

  • sagedam urineerimine. Teine võimalus toksiinide väljutamiseks on uriiniga. Neerud reguleerivad vere koostist, väljutades jäägid uriini kaudu. Tervenemiskriisis võib uriini värvus, lõhn, paksus ja läbipaistvus muutuda. Selle pärast pole vaja muretseda.

  • sagedam roojamine. Toksiinid väljuvad ka seda kanalit pidi. Kui protsess on intensiivne, võime vajada sagedamini tualetis käimist. Ka rooja välimus, lõhn ja konsistents võivad muutuda.

  • nahalööbed ja –ärritused. Meil võib välja lüüa nahalööve, vistrikud või huuleohatis. Nahk on järgmine toksiinide väljutamise kanal. Kui see on juhtunud, on parem mitte kemikaale kasutada, las loodus ja aeg teevad oma töö.

  • oksendamine on harvem näht, kuid tuleb ette. See on äkilisem toksiinide väljutamise moodus, mida keha kasutab tõenäoliselt juhul, kui ta on raskelt saastunud. Mitte muretseda, oksendamine möödub iseenesest.

  • külmetuse või gripi sümptomid. Need on vajalikud toksiinide eemaldamiseks hingamisteedest. Näeme suurenenud limaeritust, kurgu punetust jms. Sellisel juhul ei tule meile kasuks külmetuse või gripi vastased ravimid. Nähud lähevad iseenesest üle, kui keha on protsessiga ühele poole saanud.

  • peavalu. Toksiinide eemaldamine kehast võib põhjustada peavalu. Sümptomeid saab kergendada reikiga (Miguel Vidal lubab kasutada ka paratsetamooli), kuid peavalu lakkab lõplikult, kui protsess on lõpule jõudnud. (RK: Kogemuste kohaselt aitab peavalu vastu ka ohtralt sidruniga vee ja taimetee joomine.)

  • palavik. Keha kasutab palavikku toksiinide põletamiseks. See võib kesta paar päeva, palavikku ei tohiks alla võtta, kui see ei muutu ülikõrgeks.

  • minevikutraumade valud. Reiki sessioon või pühitsus võib meis uuesti vallandada juba paranenuks arvatud minevikutrauma vaevused. See tähendab, et vigastus ei ole tegelikult täielikult paranenud ja annab end suure energia mõjul uuesti tunda, et juba lõplikult terveneda.

 

Tervenemiskriisi ajal võime kogeda järgmisi mentaalseid ja emotsionaalseid sümptomeid:

  • viha. Viha kuhjub maksas. Kui oleme sinna palju viha kogunud, mida me ei ole õigesti väljendanud, võib see ilmneda pärast reiki saamist. Katsetage viha transformeerimist millekski positiivseks või lihtsalt täistopitud koti/padja tagumist. Igal juhul ärge maandage oma viha mõne teise inimese peal, kes milleski süüdi ei ole.

  • kurbus. Kurbus koguneb kopsudesse. Võime veeta kurbuses mitmeid päevi, püüdes mõista selle põhjust ja mõistes, et need emotsioonid on osa tervenemisest.

  • hirm. Hirm koguneb neerudesse. Kui oleme minevikus palju hirmu tundnud ja seda neerudesse kuhjanud, võib see pärast reiki saamist põhjuseta välja lüüa. Võib aga ka juhtuda, et Elu saadab meid pärast reiki saamist olukorda, kus on põhjust hirmu tunda. Julgust! On aeg hirmule vastu astuda. Kui te seda teete, mõistate, et see on arvatust kergem ja tegelikult pole karta midagi.

  • vihkamine. Vihkamine kuhjub südames. Võib juhtuda, et tervenemiskriisi ajal väljendame teiste inimeste või olukordade vastu vihkamist. Võiksime välja selgitada vihkamise allika. Võime meenutada, millal oleme tundnud respekti või armastuse puudumist lähedaste poolt või mingil moel haiget saanud. Praegu on hea aeg ära lahendada konfliktid, mis meil oma armastatud lähedastega on.

  • ärevus. Ärevus kuhjub maos. Tervenemisprotsessi vältel võime osa sellest ärevusest uuesti kogeda. Püüa endas selgusele jõuda. Muretsemine on kahjulik, elamine siin ja praegu lubab meil elada vabana ärevuse ja murede survest.

 

Mis siis, kui teeksime järelduse, et oleme tervenemas?

Sellise holistilise ehk keha, vaimu ja hinge hõlmava tervendamise protsessis, nagu reiki on, tuleb puhastada nii oma füüsilist kui metaal-emotsionaalkeha. See on võimatu ilma toksiinide väljutamiseta ning allasurutud emotsioonide ja teadvustamata mõttemustrite vabastamiseta. See protsess võib olla raskesti talutav, kuid olles selle läbinud, on meil parem ja kergem enesetunne ja me mõistame, et see tuli meile kasuks.

Mitte igaüks ei koge kõiki sümptomeid ja võrdsel määral. Nende ilmnemine võib mõnikord olla vaevumärgatav. Samuti ei pruugi need kohe reiki või reikipühitsuse saamisele järgneda, vahel löövad need välja alles paar päeva hiljem. Samuti erineb nende kestus – paarist päevast nädalate või kuudeni. Oluline on reikiravi kuuri või pühitsuste seeriat vaevuste pärast mitte katki jätta – vastasel korral jätame end ilma põhjalikust puhastumisest ja püsivast tervenemisest.

Lühidalt: mida iganes me kogeme, näitab see, et oleme läbimas tervenemisprotsessi, me mõistame ja aktsepteerime seda ja lubame sellel juhtuda. Ärgem segagem sellele protsessile vahele, lubame hoopiski lahkuda kõigel, mis meid enam ei teeni. Kõik sümptomid näitavad meile, et me paraneme ja terveneme nii füüsiliselt, mentaalselt kui emotsionaalselt. Kui vajate toetust või nõuandeid, rääkige oma õpetaja või reiki asjatundjaga.

 

Artikkel on lühendatult tõlgitud inglise keelest. Originaal „Healing Crisis” http://www.reikiactivo.com/en/reiki/def/healing-crisis on avaldatud portaalis Reikiactivo. Tõlkija Reet Karro http://hingamisstuudio.ee. Artikli sisu on kaitstud autoriõigustega.

Tänu kujutise eest: David Castillo Dominici / FreeDigitalPhotos.net

 

Mediteerimine muudab geenide avaldumisviise

ID-100140596Tegu on esimese teadusliku uuringuga, mis näitab mediteerimise head toimet molekulaarsel tasandil.

Mediteerimise kasu tervisele on juba üldtuntud, kuid teame veel selle vähe toimemehhanismidest. Ent üks uus uuring heidab valgust molekulaarsetele muutustele, mis toimuvad kehas mediteerimise tulemusena.

Kaliman jt (2014) värbasid oma uuringuks 19 kogenud mediteerijat, kellest igaüks tegi läbi intensiivse 8-tunnise ärksa kohaloleku meditatsiooni (mindfulness meditation) seansi.

Seejärel võrreldi neid rühma ülejäänud uuritavatega (21 inimest), kes tegelesid sama pika aja vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega.

Mõlemad rühmad andsid enne ja pärast tegevusi vereproovi.

Analüüsides vereproove molekulaarsel tasandil, avastati mõned tähelepanuväärsed muutused.

Kogenud mediteerijate hulgas oli näha muutusi teatud oluliste geenide avaldumises.

Põletikes ja üleüldiselt keha stressivastuses osalevad geenid olid „maha keeratud” (down-regulated).

Kontrollgrupis seda muutust ei täheldatud.

Keha stressivastus on oluline igat sorti tervisehäirete, nt vähktõve, ainevahetushaiguste ja neuropsühholoogiliste probleemide, puhul.

Richard J. Davidson, üks uurimistöö autoreid, ütles:

“Meie parimate teadmiste kohaselt on see esimene teadustöö, mis näitab kiireid muutusi ärksa kohaloleku meditatsiooni praktikaga tegelevate katseisikute geenide avaldumises.”

Stressist taastumine

Mõlemale rühmale tehti pärastpoole sotsiaalse stressi test. See hõlmas kohustust pidada ootamatult kuulajaskonna ja videokaamera ees kõne.

Osalejate sülje kortisoolitaseme analüüsid näitasid, et kogenud mediteerijad suutsid sellest stressirohkest sündmuses kiiremini taastuda kui teine rühm.

Uuring tõi välja psühholoogilised mehhanismid, mis aitavad selgitada, miks ärksa kohaloleku meditatsioon nii kasulik on.

Professor Davidson ütles:

“Meie geenid on oma avaldumises üsna dünaamilised ja need tulemused viitavad sellele, et meie meele rahulikkus võib potentsiaalselt nende avaldumist mõjutada.”

Uurimistöö juhtivautor Perla Kaliman lisas:

„Ärksa kohaloleku põhiste sekkumiste terapeutiline potentsiaal põhineb tõenäoliselt osaliselt histoonide deatsetülaaside (HDAC) ja põletiku ülekandeteede (inflammatory pathways) reguleerimisel. Meie avastused panevad aluse tulevastele uuringutele meditatsioonistrateegiate edasiseks hindamiseks krooniliste põletikuliste seisundite ravimise aspektist.”

Jeremy Dean on psühholoog ja portaali PsyBlog autor. Tema viimane raamat käsitleb harjumuste kujundamist, maha jätmist ja kinnistamist. PsyBlogi saab jälgida Facebookis, Twitteris ja Google+-s.

Avaldatud: 9. detsembril 2013

Tõlgitud inglise keelest, originaali pealkiri “Meditation Changes How Genes Are Expressed” ja veebiaadress http://www.spring.org.uk/2013/12/meditation-changes-how-genes-are-expressed.php?fb_action_ids=10152131237422268&fb_action_types=og.likes&fb_source=other_multiline&action_object_map=[241379356027631]&action_type_map=[%22og.likes%22]&action_ref_map=[]

Tõlkinud Reet Karro, www.hingamisstuudio.ee . Artikkel on kaitstud autoriõigustega.

Kujutis: ddpavumba, FreeDigitalPhotos.net

Uudsed toitumissoovitused Hippocratese terviseinstituudilt

ID-100124856USAs asuv komplementaarse meditsiini keskus, juba 60 aastat tegutsenud Hippocratese terviseinstituut avaldas uudsed toitumissoovitused. Nad soovitavad nii haigestumise profülaktikaks kui rasketest haigustest paranemiseks pidada perioodilisi paaste, viia keha süsivesikute põletamiselt üle rasvade põletamisele ja süüa võimalikult palju toortoitu, eriti idandeid. Vältida tuleks töödeldud toitu ja suhkrut, (nüüd algab uudne osa!) sh puuviljamahlu, ning suures osas ka puuvilju, mis on nii sordiaretuse kui geneetilise modifitseerimisega muudetud mahlasemaks ja magusamaks, kui meie suhkrust niigi kahjustatud kõhunääre taluda suudab. Madalakvaliteedilised valgud tuleks asendada kvaliteetsetega, aga neidki tarvitada minimaalselt, sest just suhkrute ja valgu kombinatsioon tekitab vabu radikaale ja lõhub rakke, kusjuures tervislikeks peetavad suhkrud ja looduslikud siirupid mõjuvad selles osas valge suhkruga sarnaselt.

 

Idandite imejõud

Idandid on tulvil vitamiine, ensüüme ja antioksüdante … ning hapnikku, toetades rakkude uuenemist ja nõrgestades anaeroobset keskkonda nõudvaid viiruseid, baktereid ja vähirakke. Idanditega saab võib-olla lahendada ka Kolmanda Maailma toidunappuse.

 

Hommikusöögist võib vabalt loobuda

Paljud on oma tervist parandanud perioodilise paastumisega päeva jooksul. Kõige lihtsam on hommikusöök ära jätta ja alustada söömist alles keskpäevast. Siis tekib ööpäeva 16-18-tunnine toiduvaba period ja 6-8-tunnine söömisega periood. Üleminek teistmoodi söömisele peaks olema sujuv, kuid kui sellega hakkama saame, on see hea eeldus, et keha läheks üle rasvade põletamisele, mis normaliseerib insuliinitundlikkust, näljatunde signaale, suurendab kasvuhormooni produktsiooni (see aeglustab vannemist), alandab triglütseriidide taset, vähendab põletikku ja vabade radikaalide hulka.

 

Aedviljamahla tuleks teha puuvilju lisamata

Instituudis väidetakse, et 75% toortoitlastest on suhkrusõltlased, kes on asendanud suhkru agaavisiirupi ja magusate puuviljadega, kuid tunnevad end õigustatuna süüa neid suures koguses. Vähihaigetel soovitatakse puuviljadest, eriti aga puuviljamahladest ja kuivatatud puuviljadest sootuks loobuda, kuna viimased sisaldavad palju puuviljasuhkrut ilma selle seedimiseks vajaliku kiudaineta. Parem oleks, kui puuviljadest loobuksid kõik  peale suure koormusega treenivate sportlaste.

 

Kauplustes müüdav puuvili on toores või riknenud  ning põhjustab happestumist

Ei ole saladus, et laiatarbepuuvili koristatakse toorelt ja järelküpsetakse ahjudes. See on väga erinev puuviljade loomulikust küpsemisest puu otsas, kui kogu küpsemise aja jätkub kasulike ainete juurdevool juurte, okste ja lehtede kaudu ning päikesevalguse ammutamine fotosünteesiks. Kuigi ahjus omandavad puuviljad küpse välimuse, on nad tegelikult riknenud. Tavainimese toidusedelist võib puuvili moodustada 15%, kõik, mis üle selle, on juba kehale koormaks.

 

Puuvilja tohiks süüa vaid õiges kombinatsioonis

On ka inimesi, kes söövad ohtralt puuvilja, kuid tervise üle ei kurda. Enamasti järgivad nad lihtsaid toidu kombineerimise reegleid: puuvilja süüa eraldi aedviljadest ja tärklistest, veel parem, kui täitsa muust toidust eraldi.

 

Aedviljamahla tuleks pressida, kuid mitte blenderdada

Elektriblender või mikser, mis aedvilja suurel kiirusel purustab ja ringi keerutab, tekitab kohese oksüdeerumise ja 90% kasulikest toitainetest kaob hetkega. Samuti ei tooda meie keha viljalihaga mahla juues ensüüme aedvilja viljaliha seedimiseks. Ensüümideta see aedviljamass ei seedu korralikult, vaid fermenteerub, tekitades gaase, röhatisi, toidu tagasiheidet ja jättes meid ilma kasulikest toitainetest, milleks me blenderdamise ette võtsimegi.

Need ja veel paljud kasulikud nõuanded Hippocratese terviseinstituudist: www.hippocratesinst.org.

Artikkel on lühendatult tõlgitud inglise keelest. Originaal „The Hippocrates Health Institute Demonstrates How Food Can Be Used as Medicine” http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2013/12/01/food-medicine-hippocrates-health-institute.aspx?e_cid=20131201Z2_SNL_Art_1&utm_source=snl&utm_medium=email&utm_content=art1&utm_campaign=20131201Z2&et_cid=DM34501&et_rid=353705927 on avaldatud veebisaidil Mercola.com 1. detsembril 2013. Tõlkija Reet Karro http://hingamisstuudio.ee. Artikli sisu on kaitstud autoriõigustega.

Kujutis: Grant Cochrane, FreeDigitalPhotos.net

Linnalegendid reiki kohta

Valgus kätestPhillip Hawkinsi artikli lühikokkuvõte

Linnalegendid on eksiarvamused, mida levitataks nii palju kordi siiras usus nende paikapidavuse kohta, et inimesed jäävad neid uskuma. Kui tavaline linnalegend võib olla lihtsalt naljakas või kõmuline, siis reiki kohta käivad võivad tekitada hirmu ja segadust, kahjustada usaldust reiki vastu ja isegi sundida inimesi sellest eluparandavast meetodist loobuma. Kui aga linnalegende hakatakse levitama reikikursustel, võivad need muutuda legendaarseks ja muutuda kaljukindlalt usutavaks, kuna seda kinnitab ka reikiliit. Üks neist linnalegendidest on, et reikit ei tohi vahendada luumurruga inimesele, kuna luu võib enne kinni kasvada, kuni arst luu otsad paigaldada jõuab. Kogenud reiki praktikule võib see tunduda näivalt usaldusväärsena, kuid on kaks head põhjust, miks see on linnalegend ja mitte tõsi. Esiteks võtab luu paranemine aega 6-12 nädalat, paranemine võtab aega ja kuigi reiki paranemist toetab, ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et luumurru reikitamine oleks viinud ebanormaalselt kokku kasvanud luuni.

Teine ja hoopis olulisem tõsiasi on, et meile on ju õpetatud, et reiki mõjub inimese kõrgeimaks hüvanguks ja miks peaks tingimusteta armastuse energia tekitama luumoondusi ja valu? Vale on kas see põhimõte või uskumus, et reiki paneb luu ebanormaalselt kokku kasvama ja reiki praktikud ning õpetajad peaksid valima, kumb on õige ja vastavalt käituma.

Teine levinud müüt on, et kaugreikit ei tohiks saata operatsiooni ajal narkoosis olevale inimesele, kuna reiki mõjub narkoosile vastupidiselt. Ka siin ei ole tõendeid selle kohta, et reiki tegelikult narkoosi mõju tühistab. Mida uhkemad legendid on, seda usutavamad nad mõjuvad. Näiteks artikli autorile õpetati, et reikit ei tohi teha südamestimulaatoriga patsiendile, see ajab stimulaatori korrast ära ja tekitab südamerabanduse. Kes küll sellise reikifolkloori taga seisab? Autorile õpetati ka, et reikit ei tohi teha inimesele, kes seisab ristatud jalgadega, sest see ei lase energial liikuda. No kuulge! Reiki on tingimusteta armastuse väljendus, osa loovast energiast, mis hõlmab miljoneid galaktikaid, kuidas saab jalgade ristamine selle võimetuks muuta?

Mulle on ka õpetatud ja räägitud, et diabeetikule reiki tegemine paneb ta veresuhkru taseme kõikuma. See keeld oli täielikult põhjendamatu, keegi polnud seda tegelikult katsetanud, seda usuti nagu piiblit. Nüüd, igapäevaselt reikiravi jagava praktikuna on mul küllaga näiteid, et reiki mõjub hästi ka diabeetikuile.

Üks kõige suuremaid reiki müüte on, et  reiki on imeravi, mis ravib terveks kõik inimesed, kes seda tunda saavad. See ei ole imeravi ja ongi hea. Reikil lihtsalt ei ole õigusi kõiki tervendada, sest muidu läheks see vastu tingimusteta armastuse ja vaba tahte seadustele ja teistele loomist raamivatele seadustele. Ei saa ju looming olla võimsam ja ülim kui looja. Reiki põhipostulaat on, et ainuke inimene, keda me tervendada saame, oleme meie ise ja sellega on  edasi antud ka põhimõte, et tervenemisprotsess ei saa toimuda meie äraolekul, ega olla meile jõuga peale surutud. Isegi, kui seda on raske aktsepteerida, siis mitte kõik haiged ei taha terveks saada, mõned on haiguse omaks tunnistanud, kuna see annab neile elamise mõtte ja identiteedi ja sellist inimest ei saa reiki vastu nende tahtmist ravida. Reiki saab pakkuda neile võimaluse õppimiseks ja kasvamiseks, muutuda vastuvõtlikuks neile kättesaadavale füüsilisele ja spirituaalsele abile ja seda tehes saavad nad soovi korral arendada ka oma meelt, keha ja vaimu, jõudes järkjärguliselt kohta, kus nad hakkavad oma tervenemisprotsessis aktiivset rolli mängima.

Reiki mõjub alati inimese kõrgeimaks hüvanguks. Igasugune tervenemine/tervendamine tuleb läbi teadmiste ja mõistmise. Paljud asjad, mida on peetud imeks, on lihtsalt sündmused, mis esinevad väljaspool meie teadmiste ja arusaamade piire. Kui me neid piire laiendame, muutub kord imeks peetu oskuseks, vaimul põhinevaks tehnikaks, mida saab järjest kasutada, et parandada elukvaliteeti ning tervendada haigusi ja vaevusi,

Meil on arvukalt müüte reeglite ja rituaalide kujul: reikit tehes ei tohi kanda ehteid ega kella, ei tohi juua teed, kohvi ega alkoholi või, et reikit tohib teha ainult maksujõulistele inimestele või seda väärivatele inimestele.

Iga kord, kui me mõnd keeldu kohtame, peaksime seda uurima. Reiki spirituaalset terviklikkust ja põhimõtteid ei tohiks segi ajada inimeste loodud dogmadega, mis tahes-tahtmata aja jooksul iga distsipliini saatma hakkavad. Peaksime endalt küsima, kas see tõde väljendab vaimseid seaduspärasusi või inimlikku uskumust. Ja kas see kõlab kokku meie sisemise tõega. Kui meie sisemine tõde ütleb meile midagi muud, peaksime lähtuma sellest.

Kunagi usuti, et Maa on lame ketas ja selle servalt võib alla kukkuda. Julged inimesed, vaimsed eestvedajad julgesid müütidest üle olla ja inimlike uskumuste piire laiendada. Nüüd on neile kõik tänulikud.

 

Autor Philip Hawkins on selgeltnägija, reikiõpetaja aastast 2000, lektor ja diskussioonigruppide vedaja.

Artikkel on lühendatult tõlgitud inglise keelest. Originaal „Some Urban Myths of Reiki” http://reikirays.com/5901/some-urban-myths-of-reiki/ on avaldatud portaalis Reiki Rays 29. novembril 2013. Tõlkija Reet Karro http://hingamisstuudio.ee Artikli sisu on kaitstud autoriõigustega.

Kujutis: levinud pilt reikisaitidel