Autori admin postitused

Vabastava hingamise koolitus “Vägi pärimuskultuurist”

Väge mõistame me Väepunkti hingamisõhtutel tähenduses „energia, universaalne energia või elujõud”, samas tähenduses, nagu jaapanikeelne ki ja hiinakeelne chi. Väeline inimene on oma väest teadlik, on sellega kontaktis ja teab, kuidas seda rohkendada. Väe suurendamiseks on loendamatu arv eri meetodeid. Vabastav hingamine on neist üks kõige nauditavamaid, andes inimesele ka lõõgastuse ja meelerahu, armastus- ja tänutunde, tugevama tervise ja juhatades elus keskenduma positiivsusele, ehk teisisõnu valima olemise pigem valguses kui varjus. Loe edasi. Väe rohkendamiseks on ka teisi tehnikaid, näiteks väe ammutamine oma rahva kultuuripärimuse varasalvest, esivanemate vaimuvarast, pärimuskultuurist.

Lähtudes Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu definitsioonist on pärimuskultuur levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks, mis haarab kunstilise rahvaloomingu liigid, nagu rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud ja -mängud, aga ka traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausundi ja -kombestiku, käsitööoskuse, rahvameditsiini, rahvapedagoogika. Kuidas ammutate väge pärimuskultuurist teie?

Hingamisõhtul räägime pärimuskultuurist oma elus. Praktilise harjutusena tantsime improviseeritud rahvatantsu. Süvitsiminekul tugevdame usku oma väesse ja õhutame julgust oma väge kasutada. Järgneb hingamissessioon toetavate Algallika afirmatsioonidega. Lõpus vahetame muljeid kogetud hingamiselamustest, jätkame ommides ja lõpetame väeringiga.

*****

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Foto: tungphoto / FreeDigitalPhotos.net http://www.freedigitalphotos.net/images/view_photog.php?photogid=1708

Vabastava hingamise koolitus “Minu eneseväljendus on oluline”

Binnie A. Dansby Algallika protsessi- ja hingamistöö keskendub nende otsuste tervendamisele, mida me tegime üsasolemise, sünni ja esimeste elutundide ajal.

Kas teile tundub tihti, et keegi ei kuula teid? Kas arvate, et ei ole mõtet väljendada oma mõtteid ja tundeid, need ei ole olulised või nende väljendamine tekitab probleeme? Kas teie eneseväljendus, mõte ja tegu kipuvad lahknema?

Võib juhtuda, et langetasite need baasotsused kohe peale sündi, kui teile tundus, et teid ei võeta kuulda. Enamik tänaseid täiskasvanuid lahutati pärast sündi emast ja neile ei selgitatud selle põhjust, enamik meist nuttis esimestel elupäevadel pikki puhke lohutamatult sünnitusmaja lastetoas, ema juurde toodi meid aga ainult söögiaegadel. Jõudsime otsustada, et et meie eneseväljendus ei lähe kellelegi korda. Enesekaitsestrateegiana lülitasime välja oma meeled ja kehast tulevad signaalid. Paljudel töötab see mehhanism siiamaani.

Tehes tööd iseendaga, saab eelpoolnimetatud eluvähendavad uskumused asendada mõtetega „on turvaline ennast väljendada” ja „minu eneseväljendus on oluline.” Külgetõmbeseaduse kohaselt näitabki maailm pärast seda märksa armastavamat ja nauditavamat külge. Kui lisaks hakkame teadvustama oma kehast lähtuvaid signaale ning väljendama oma tegelikke mõtteid ja tegutsema vastavalt oma mõtetele ja väljaöeldule, jõuame välja autentse suhtlemiseni ja saavutame märksa enam varasemast.

Üks viis sügavate muutuste tegemiseks oma baasuskumustes on vabastav hingamine Algallika protsessi- ja hingamistöö meetodil. Hea võimalus selleks avaneb koolitusel.

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Vabastava hingamise koolitus “Vägi loitsudest”

Väge mõistame me Väepunkti hingamisõhtutel tähenduses „energia, universaalne energia või elujõud”, samas tähenduses, nagu jaapanikeelne ki ja hiinakeelne chi. Väeline inimene on oma väest teadlik, on sellega kontaktis ja teab, kuidas seda rohkendada. Väe suurendamiseks on loendamatu arv eri meetodeid. Vabastav hingamine on neist üks kõige nauditavamaid, andes inimesele ka lõõgastuse ja meelerahu, armastus- ja tänutunde, tugevama tervise ja juhatades elus keskenduma positiivsusele, ehk teisisõnu valima olemise pigem valguses kui varjus. Loe edasi. Väe rohkendamiseks on ka teisi tehnikaid, näiteks väe ammutamine oma rahva kultuuripärimuse varasalvest, esivanemate vaimuvarast. Üheks kultuuripärimuse liigiks, mille eesmärk oligi rohkendada inimese väge, olid loitsud.

„Loits on sugestiivne sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, eesmärgiga edendada, ennetada, mõjutada, muuta, parandada, kaitsta, ravida, tõrjuda, tänada, paluda või sajatada. Loitsu taga on usk sõna jõusse. Sõna võis olla nii oda kui kilp – kas relv ründamiseks või kaitse rünnaku tõrjumiseks. Loitsupärimuse elujõulisemad ajad olid kahtlemata siis, kui inimene elas vahetus kontaktis loodusega, kus oli alati palju ebatavalist, seletamatut, ohtlikku ja ähvardavat. Kui oli hädavajalik luua sõnadest kaitsev ring iseenda, oma pere ja majapidamise ümber, et nad kestaks ja edeneks. Ainuüksi sõnal oli võimu kulgeda mitme maailma vahel, ületada kullerina elavate ja surnute ilma piiri, liikuda erinevates sfäärides, taevastes ning maistes, mõjutada mõjutamatut, ravida ravimatut. Esiteks oli alati sõna, sellele järgnes tegevus. Ka kõige lihtsamaid ja igapäevasemaid loitse ümbritses salapära, sest oli päriselt seletamatu, kuidas täpselt kõik toimis. Mida siis veel rääkida loitsudest, mille tekst oli täis aukartust tekitavat salapära, mida oskasid lausuda vaid üksikud, mida kasutati tõeliselt ränkadel ja karmidel puhkudel, kus teised olid võimetud. (Lüh. Veronika Kivisilla eessõnast Mare Kõiva kogumikule „Eesti loitsud”.) Loe edasi.

Koolitusel me tutvustame end ning räägime loitsudest oma elus. Praktilise harjutusena laulame Laudaukse Kääksutajate plaadi järgi hundi-, ronga-, tuule- ja vihmaloitsu ning retsiteerime mitmeid tervise tugevdamisele suunatud loitse. Süvitsiminekul suurendame usku oma võimesse sõnaväge kasutada ja loitsudest tänapäevalgi abi saada. Järgneb hingamissessioon toetavate Eesti loitsudega. Lõpus vahetame muljeid kogetud hingamiselamustest, jätkame ommides ja lõpetame väeringiga.

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Eesti loitsudest

 

Sookoer koju, moakoer koju,

tulekoer koju, veekoer koju,

mehekoer koju, naisekoer koju,

tüdrukukoer koju, poisikoer koju,

koer koju, kolm kutsikad kõrvas!

(Sõnad sõnumishaiguse vastu, Järva-Jaani)

Loits on sugestiivne sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, eesmärgiga edendada, ennetada, mõjutada, muuta, parandada, kaitsta, ravida, tõrjuda, tänada, paluda või sajatada. Loitsu taga on usk sõna jõusse. Sõna võis olla nii oda kui kilp – kas relv ründamiseks või kaitse rünnaku tõrjumiseks. Loitsupärimuse elujõulisemad ajad olid kahtlemata siis, kui inimene elas vahetus kontaktis loodusega, kus oli alati palju ebatavalist, seletamatut, ohtlikku ja ähvardavat. Kui oli hädavajalik luua sõnadest kaitsev ring iseenda, oma pere ja majapidamise ümber, et nad kestaks ja edeneks. Ainuüksi sõnal oli võimu kulgeda mitme maailma vahel, ületada kullerina elavate ja surnute ilma piiri, liikuda erinevates sfäärides, taevastes ning maistes, mõjutada mõjutamatut, ravida ravimatut. Esiteks oli alati sõna, sellele järgnes tegevus. Ka kõige lihtsamaid ja igapäevasemaid loitse ümbritses salapära, sest oli päriselt seletamatu, kuidas täpselt kõik toimis. Mida siis veel rääkida loitsudest, mille tekst oli täis aukartust tekitavat salapära, mida oskasid lausuda vaid üksikud, mida kasutati tõeliselt ränkadel ja karmidel puhkudel, kus teised olid võimetud.

Tegelikult on loitsupärimus elus ka kaasajal, osa vanast on teisenenud ja kandunud kaasaega, samal ajal aga tekib juurde uut. Pidev muutumine ja areng on aga ju elus asja, elusa nähtuse tunnuseks. Loitsud on kinnistunud meie igapäevasesse tegevusse ja keelekasutusse , nii et me seda ise tihti ei märka ega teadvusta. Inimene otsib ja vajab teadlikult või alateadlikult rituaale ning maagiat. Ja loitsimine on kahtlemata rituaalne ja maagiline tegevus. Ka siis, kui tegu on kõige igapäevasema „varesele valu, harakale haigus” lausumisega lapsele – see on ilmselt tuntuim ja sagedasim loits, mida on lausunud esiemad, lausuvad praegused ja küllap ka tulevased emad ning mille toime on ühesugune – valu annab järele. Isegi lühikesed sajatused „tont sind võtku” ja „susi sind söögu” on tegelikult loitsud.

Loitsudes avaldub lisaks sisumaagiale ka keelemaagia. Hoolimata lühivormile omasest nappusest on loitsude keel lopsakas ja võrdlused äärmiselt leidlikud. Rahvapärane mahlakus avab eesti keele täies ilus. Kogumiku „Eesti loitsud” aluseks on Mare Kõiva doktoritöö. Loitsudel on oluline osa mis tahes rahva pärimuses ja nii on ka „Eesti loitsudes” suur osa eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse, eesti keele ja vaimuilma rikkusest. (Lühendatult Veronika Kivisilla eessõnast Mare Kõiva kogumikule „Eesti loitsud”.)

„Loitsud paiknevad sõnamaagia ja sakraalse pärimuse ühisalal. Loitsud (rahvapärane termin sõnad, nõiasõnad” on alati olnud utilitaarse ja püha teadmise sulam, ühelt poolt kõigile avatud ja teisalt vähestele tuntud, usundireeglistikuga seotud ja selle alusel täienenud pärimusliik. Nõiasõnadel on tavalisest kõnest erinev süntaks, rütm ja struktuur, oma grammatiliste vormide kasutamise viis.  Ennekõike erinevad teistest rahvaluuleliikidest tekstides kasutatud sümbolite poolest, kusjuures universaalsed motiivid ning verbaalsed ja kognitiivsed sümbolid on uskumatult püsivad. Loitsudel on olemuslik seos rituaalidega, mille kontekst eristab neid argitekstidest. Nad eristavad invariantseid sõnumeid loodusele ja kõrgematele jõududele. Neid kasutati maailma muutmiseks ja tasakaalu saavutamiseks.

Vaimses pärimuses pole ükski liik teistest jäikade vaheseintega eraldatud, vaid sisaldab ühisalasid ja sarnasusi. Loitsudel on ühisosa ütluste, regilaulude, palvete ja vaimuliku traditsiooniga, rahvapäraste õnnistamis- ja sajatamisvormelitega, samuti kurjade vaimude väljaajamise ehk eksortsismiriituste tekstidega. Nad sulatasid endasse algupäralt ja vormilt erinevaid tekste ja tekstiosi.

Tänapäeval jätkavad loitsud oma kaitse- ja tasakaalustamisülesandega kultuuri- ja usunditekstidena. Olla terve ja õnnelik on ajaülene soov mille teenistuses on enamik loitse.” (Lühendatult Mare Kõiva peatükist „Loitsudest” kogumikust „Eesti loitsud”)

***

Lühendanud Reet Karro, kellele Mulgimaal endises Karksi kihelkonnas asuvas lapsepõlvekodus loeti lapsena iga haigetsaamise korral: “Kiirmus-kaarmus, harakale haigus, varesele valu, mustale linnule muu tõbi!”

Vabastava hingamise koolitus “Väärin armastust”

Binnie A. Dansby Algallika Protsess ja Hingamistöö keskendub nende otsuste tervendamisele, mida me tegime üsasolemise, sünni ja esimeste elutundide ajal.

Kas teile tundub tihti, et olete kõik valesti teinud? Kas teil on eriti arenenud süütunne, tunnete end süüdi nii oma kui teiste tegudes ja nuhtlete end pärast karmilt? Kas võtate vastupanuta omaks enda kohta tehtava kriitika ja süüdistused, isegi kui need on ebaõiglased?

Need mõtted ja harjumused lähtuvad ohvriteadvusest ja väljendavad tegelikult negatiivseid baasuskumusi, mille laps teeb elu kohta pärast sündi, kui kohtlemine tundub ebasõbralik ja maailm, kuhu ta saabus, natuke vaenulik, tagasiteed aga ei ole. Kuna enamik tänaseid täiskasvanuid lahutati pärast sündi emast ja neile ei selgitatud, et lahusolek on ainult ajutine, jõudsid nad üksi või teiste sama häiritud beebide seltsis viibides teha järelduse, et nad on teinud midagi kohutavat, miks nad muidu ema juurest ära võeti. Sellest tekkiski elukestev süütunne.

Tehes tööd iseendaga, saab eelpoolnimetatud eluvähendavad uskumused asendada mõtetega „olen süütu” ja „väärin armastust.” Külgetõmbeseaduse kohaselt näitabki maailm pärast seda märksa armastavamat ja nauditavamat külge.

Üks viis sügavate muutuste tegemiseks oma baasuskumustes on vabastav hingamine Algallika protsessi- ja hingamistöö meetodil. Hea võimalus selleks avaneb Hingamisstuudio hingamisõhtul.

*****

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Vabastava hingamise koolitus “Vägi rahvaluulest”

Väge mõistame me Väepunkti hingamisõhtutel tähenduses „energia, universaalne energia või elujõud”, samas tähenduses, nagu jaapanikeelne ki ja hiinakeelne chi. Väeline inimene on oma väest teadlik, on sellega kontaktis ja teab, kuidas seda rohkendada. Väe suurendamiseks on loendamatu arv eri meetodeid. Vabastav hingamine on neist üks kõige nauditavamaid, andes inimesele ka lõõgastuse ja meelerahu, armastus- ja tänutunde, tugevama tervise ja juhatades elus keskenduma positiivsusele, ehk teisisõnu valima olemise pigem valguses kui varjus. Loe edasi. Väe rohkendamiseks on ka teisi tehnikaid, näiteks väe ammutamine oma rahva kultuuripärimuse varasalvest, esivanemate vaimuvarast.

 „Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Rahvalaule lauldi kõikjal, ja iga aeg näis selleks sobiv. Laul saatis inimesi hällist hauani.

Eestlase lauluharrastuse ja lauluarmastuse kohta leidub tõendeid ka mitmesugustest reisikirjadest. Nii kõnelevad eestlaste maalt läbisõitjad sellest, et nad on näinud lauljaid kiigel ja muudel lõbustustel, aga ka mitmesuguste tööde juures. Üks huvitavamaid, Chr. H. J. Schlegel ütleb 1818. a., et kõikjalt põldudelt võis läbisõitja kuulda helisevat laulu. Ta märkas aga ka, et talupojad pidid päikesetõusust päikeseloojanguni põllul olema ja isandate tööd tegema, kannatades kupja ja opmani kepilööke iga hetk, kui nad sirbiga peotäit ei lõiganud. Schlegel ei jõudnud küllalt imetleda nende ebainimlikult koormatud orjade laulu, eriti selle originaalset meloodiat. Ja siis sõna-sõnalt: „Ma ei usu, et meil (sakslastel) on nii palju loomulikku kalduvust luuleks kui eestlastel. Sellise surve all, kuidas tema elab, sellist peenetundlikkust osutada või laulda – meie kas surmaksime oma rõhujad või vaikiksime oma viletsuses kannatlikult.” Kui palju oli siis eestlane vaimselt üle oma rõhujast mõisnikust! Ja seda raskeis tingimustis tekkinud loomingut oleme õppinud nüüd hindama kui sügavat elutõde. Ta on nukratooniline, pole aga pessimistlik ega lootusetusele alistuv.” (Lüh. Eduard Laugaste eessõnast kogumikule „Valimik Eesti rahvalaule”)

„Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks ehk peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks ehk lõppriimilisteks lauludeks.

Eestlaste keskne poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul – Soome lahe äärsete rahvaste ajalooline laulustiil. Regivärss ja regiviis moodustavad kokku ainulaadse, muistses kultuuris valitsenud regilaulumaailma. Regivärsi vormi peetakse paarituhande aasta vanuseks nähtuseks ning mõningaid laule arvatakse nende sisu põhjal pärinevat eelmise aastatuhande esimesest poolest. Selles omapärases luule- ja muusikakeeles loodi ja esitati laule, mis hõlmasid kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani. Regilaul kujundas või täiendas ühtviisi nii ühe inimese kui kogu külarahva tegevust kombetalitustel, laulul oli oma osa siis, kui tehti tööd ja siis, kui lõbutseti. Regilaulus on tunnete ja mõtete väljendamiseks kasutatud igapäevasele suhtlemisele vastanduvat erikeelt või poeetilist koodi. Laulu usuti omavat tavakeelega võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult. Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike – inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust”. (Kultuurilaegas, http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rahvalaul_ja_laulupidu/lp_rahvalaul/Regilaul)

Koolitusel me tutvustame end ning räägime Eesti rahvaluulest. Praktilise harjutusena laulame rahvalaule salvestiste saatel ja järgi. Süvitsiminekul suurendame usku oma lauluoskusesse ja võimesse olla looja, nagu esiemad (-isadki), saame rahvalaulude kujunemisajaga parema kontakti. Järgneb hingamissessioon Algallika afirmatsioonidega. Lõpus vahetame muljeid kogetud hingamiselamustest, jätkame ommides ja lõpetame väeringiga.

*****

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Reet Karro Binnie A. Dansby novembriseminaril Sakus

4.-6. novembril leidis Saku mõisas aset järjekordne Binnie A. Dansby hingamiskursus, teemaks kroontšakra ja ühendus jumaliku tarkusega.

Reede õhtust pühapäeva õhtupoolikuni toimusid seminarid, loengud ja avardavad süvitsiminekud, laupäeva õhtul võimas hingamisseanss, kus korraga hingas kuuskümmend inimest, vabastati väga palju allasurutud tundeid, suur saal häälitses nagu ookean. Hingajad olid jagatud paarideks, igast paarist hingas korraga üks ja teine toetas. Lisaks olid veel suure grupi toetajad, kes toetasid paare, kus olid käimas intensiivsemad hingamised. Hingajad võtsid vastu toetust oma toetajalt, need omakorda suure grupi toetajatelt. Seansside lõppedes, jagamisringides, väljendati tänu kõigile toetajatele ja kaashingajatele. Mitmed hingajad kogesid end uuesti sündinutena.

Binnie rääkis kursusel käimasolevast perioodist Maal. Emake Maa on sünnitusvaludes. Sündimas on täiesti uus ühiskonnakorraldus, märksa õiglasem ja ühtsem kui senine. Täpsemalt öeldes on käimas sünnituse teine faas, kui energia on haripunktis ja laps hakkab laskuma sünnituskanalisse. Sel hetkel ei ole mõistlik midagi teha peale toetuse kindlustamise. Ema keha teab, kuidas sünnitada ja mida teha. Meie saame pakkuda Emakesele Maale toetust, hingata ja mediteerida, oma vaimusilmas Maad käte vahel hoida.

Teine huvitav tõsiasi oli, et praegu on planeedid joondunud samale joonele kui aastal 1968 – laias maailmas protestimarsside ja demostratsioonide aasta, Ida-Euroopas vastupanuliikuste haripunkt ja mahasurumine, Eestis enneolematult võimas augustitorm. See planeetide seis toob kaasa revolutsioonilise energia, tormienergia. Võimalikuks saavad suured muutused ja kannapöörded, aga ka suurte asjade manifesteerimine.  Manifesteerimine oligi kursuse läbiv teema. Saadi selgust küsimusele, miks mõned inimesed manifesteerimisega pühendunult tegelevad, kuid soovitu ei ilmne, või ilmneb teistsugusena, rohketel süvitsiminekutel saadeti Universumisse oma soovid ning hakati neid konkretiseerima, kuni tundus, et soovitu realiseerumist ei takista enam miski.

Reedal avanes Saku kursusel erakordne võimalus individuaalselt hingata Binnie enda juhendamisel, saades täiusliku toetuse ja suure avanemise osaliseks. Reet ei jätnud kasutamata juhust Binnielt kui maailmatasemel hingamisterapeudilt õppida ja üle võtta palju kasulikku individuaalseansi korraldamise ja hingamisseansi toetamise kohta. Hingamisstuudio hingamiskliendid võivad rõõmustada – temast on saanud veel parem hingamisterapeut kui enne.

Vabastava hingamise koolitus “Mina valin”

 

Binnie A. Dansby Algallika protsessi- ja hingamistöö keskendub nende otsuste tervendamisele, mida me tegime üsasolemise, sünni ja esimeste elutundide ajal.

Kas teile tundub, et peate leppima olemasoleva olukorraga, teil ei ole valikut? Või et tunded teevad haiget?

Need mõtted ja harjumused lähtuvad ohvriteadvusest ja väljendavad tegelikult negatiivseid baasuskumusi, mille laps teeb elu kohta pärast sündi, kui tema meeled on aistingute paljususest üle koormatud, kohtlemine tundub ebasõbralik ja maailm, kuhu ta saabus, natuke vaenulik, tagasiteed aga ei ole.

Tehes tööd iseendaga, saab eelpoolnimetatud eluvähendavad uskumused asendada mõtetega „mina valin” ja „tunded on turvalised.” Külgetõmbeseaduse kohaselt näitabki maailm pärast seda märksa armastavamat ja nauditavamat külge.

Üks viis sügavate muutuste tegemiseks oma baasuskumustes on vabastav hingamine Algallika Protsessi ja Hingamistöö meetodil. Hea võimalus selleks avaneb koolitusel.

 

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Vabastava hingamise koolitus “Vägi rütmidest ja rituaalidest”

Väge mõistame me Väepunkti hingamisõhtutel tähenduses „energia, universaalne energia või elujõud”, samas tähenduses, nagu jaapanikeelne ki ja hiinakeelne chi. Väeline inimene on oma väest teadlik, on sellega kontaktis ja teab, kuidas seda rohkendada. Väe suurendamiseks on loendamatu arv eri meetodeid. Vabastav hingamine on neist üks kõige nauditavamaid, andes inimesele ka lõõgastuse ja meelerahu, armastus- ja tänutunde, tugevama tervise ja juhatades elus keskenduma positiivsusele, ehk teisisõnu valima olemise pigem valguses kui varjus. Loe edasi. Väe rohkendamiseks on ka teisi tehnikaid, näiteks rütmiline elu (päeva-, nädala-, kuu- ja aastarütm), rituaalid ja tavad.

Vanadel rahvastel võeti rituaale tõsiselt. Kordamine = tugevdamine”. (Liivia Viitoli loengukonspektist).

Kui võngud pendliga kaasa, on sul hea, kui vastu, saad pihta. Eestis, kus on vaid 40 päikselist päeva aastas, 70-80 päeva vahelduva pilvitusega ja ülejäänud päevad elame suure halli pilve all, tuleb end keskmistest eurooplastest palju rohkem kokku võtta, et elujõudu saada. Meie esivanemad oskasid koguda elujõudu põhielementidest, õppida looduselt endalt. Soome-ugrilased oskasid kohaneda muutuvate tingimustega, looduse rütmidega. Aastaring peegeldub Eesti talukultuuris. Aasta jagunes kaheks – pikk pime aeg ja suvine pikk päev. Talu hakkas töötama koos loodusega, puhkama koos loodusega peale saagikoristust. Sügisel hakkas talu rahunema, talvel jäi hoopis magama, uuest aastast napi toidu peale. Elu jäi aeglasemaks, rütm jäi aeglasemaks. Pimedal ajal ongi inimene loodud magama. Suvel tõusti vara, jõud saadi kätte hommikuselt päikeselt, karjalapsed said kätte kogu suve päikese. Praegu töötab suur pendel meile vastu – töötame talvel intensiivselt, meie aktiivne aeg on kunstvalguses, mis loob vale kunstvälja. Kui suvi algab, oleme end talvega ära väsitanud, magame ja puhkame lesides. Tegelikult tuleks tõusta kell 5 hommikul, minna loodusesse ja saada jõudu metsa ärkamisest.

 Kuu rütm kordub igal kuul. Tuleks minna sellega kaasa. Samuti tuleks sisse viia kindel nädalarütm. Tuleks ehitada järjepidevus, luua struktuur, mis annab ka võimaluse puhata. Laupäeviti tehti talus sauna, pühapäev oli hingamise päev. Kui me ei hinga, kulutame ennast läbi. Tegelikult on hingamise päev kõige tulemusrikkam päev nädalas. Tuleks hinge tõmmata, kuulatada vaikust. Kui sa ei puhka, võid muutuda agressiivseks. Talus käis peremees pühapäeval põlde vaatamas, plaani pidamas. Ööpäevast said kõik ühtemoodi aru. Uneaeg oli püha, see tuli ära magada. Valge aeg oli töötamiseks. Päeval kella ei tuntud – kell ilmus alles 19. sajandi teisel poolel. Enne oli ajataju laialivalguv, tööd tuli lihtsalt ära teha. Meie kiirustame ja elame minutite järgi, mis looduses pole mingi ühik. Vähemalt õhtul tuleks aeg maha võtta, lõpetada oma päev tänades kõige eest, mis juhtus.

 Vanal ajal oli väga tähtis kinni pidada rituaalidest. Söömine oli püha toiming, toiduga olid seotud rituaalsed keelud, tabud. Toidulaud oli altar. Lauas oli määratud vanema koht. Toitu jagas keegi, alustas keegi, toimetas enne salastatud toiminguid. Meiegi võime panna lauale küünla ja pühendada selle toidule – aeglustab mälumist. Süüa tuleb ruttamata, selle vastu eksitakse eriti laste juures – ei tohi lapsi kiirustada! Võime ka lugeda söögipalvet, see parandab toidu kiirgust 3-5 korda.

Eriti rituaalsed olid pidustused ja peod. Pidu tuleb tsivilisatsiooni-eelsest ajast. See oli kunagi määrava tähtsusega. Kunagi valitses pool aastast peoaeg, teine aegruum. pidu oli sakraalne toiming. Inimene läheb ürgkaosesse, et uuesti üles ehitada iseend. Kui soovime, et meie paljud pelgalt söömisele taanduvad peod oleksid rohkem mõtestatud, võime anda neile mõtte ise. Pidu võib-olla pühendatud kellelegi (sünnipäevalapsele), olla stiilipidu jne.

Praegu taovad paljud pendlid vastu meie veriseid tiivanukke. Kuid meil on võimalus tagasi tõmbuda. Loodus, kuigi haavatud, on elus ja valmis meid toetama.” (Lühendatult Maria Tilga loengukonspektist)

Koolitusel me tutvustame end ning räägime oma rütmidest ja rituaalidest. Praktilise harjutusena plaksutame rütmiliselt, oma väge rohkendades. Süvitsiminekul parandame kooskõla looduse suure pendliga. Järgneb hingamissessioon Algallika afirmatsioonidega. Lõpus vahetame muljeid kogetud hingamiselamustest, jätkame ommides ja lõpetame väeringiga.

*****

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Kujutis: www.freedigitalphotos.net/images/view_photog.php?photogid=1708

Artikkel Reet Karrost ajakirja “Tervendaja” 2011. a. novembrinumbris

Ajakrja “Tervendaja” 2011. a. novembrinumbri tagakaanelt võib leida Reeda pildi ja tutvustuse. Reedast räägib Aive Antsovi artikkel “Välja elamata tunded teevad haigeks”, kus Reet räägib natuke oma elust, kuid rohkem tervendamisest, vabastavast hingamisest ja reikist ning vajadusest tõsta oma vibratsiooni.

Lühitutvustus artikli alguses: “REET KARRO aitab inimestel jõuda reiki ja vabastava hingamise kaudu hingelätteni, kus nad endale sügavamalt teadvustavad oma emotsioonide ja tunnete blokeeringuid. Nendest vabanemine võimaldabki terveneda, usub Reet, kelle juurde satub palju psüühiliste probleemidega abiotsijaid.”

Esikaas: