Eessõna hingamisenstlükopeediale “The Complete Breath”

„Hingamine on elu. Hingamise kvaliteet mõjutab sügavalt meie elukvaliteeti. Enamik Läänemaailma elanikke kannatab krooniliste ebaõigete hingamisharjumuste all, mis ei pruugi olla silmnähtavad. Me hingame umbes 7 miljonit hingetõmmet aastas ja viletsa hingamise pikaajalised tagajärjed on kumulatiivsed. Nad ei vähenda mitte ainult päev-päevalt meie vitaalsust, vaid võivad viia ka kogu süsteemi nõrgenemiseni ja tõsiste terviseprobleemideni. Võtame oma tervist kui midagi iseenesestmõistetavat, kuni tekivad esimesed suuremad vaevused. Ligikaudse arvestuse järgi koges 60% kõigist kiirabiga haiglasse viidud USA suurlinnade elanikest hüperventilatsiooni või muid hingamishäireid. Uuringutega on kindlaks tehtud, et 10-25% USA elanikkonnast põeb igal aastal mõnd hingamisega seotud haigust. Ebaõige hingamine nõrgendab ja lööb tasakaalust välja peaaegu kõik süsteemid meie kehas ja muudab meid vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele kroonilistele ja ägedatele haigustele: infektsioonidele, kõhukinnisusele, hingamisteede haigustele, seedeprobleemidele, haavanditele, depressioonile, seksuaalprobleemidele, unehäiretele, väsimusele, peavaludele, vereringehäiretele ja enneaegsele vananemisele. Paljud teadlased arvavad, et halb hingamine aitab kaasa vähktõve ja südamehaiguste tekkele. Õige hingamine hoiab keha elundkondi tervena, annab meile märku energia tasakaalutusest ja aitab meil neid korrigeerida, ning on seetõttu ideaalne kaaslane teel tervise ja õnne poole.

Gunnel Minett on kirjutanud, et kuigi hingamist on läbi ajaloo peetud kõigis kultuurides kõige tähtsamaks kehalise tervise ning emotsionaalse stabiilsuse ja spirituaalse arengu teguriks, pööratakse sellele meie haridussüsteemis, sealhulgas meditsiinihariduses, minimaalselt tähelepanu. Õige hingamise õpetamine hõlmab omadusi, mis tänapäeva läänlastel on alaarenenud: fokusseeritud tähelepanu, lõõgastumine, sisemine teadlikkus ja sihikindlus. Isegi terved inimesed hingavad sageli vaid kolmandiku optimaalseks funktsioneerimiseks tegelikult vajatavast hapnikukogusest. Meie poolt sissehingatava õhu kogus on umbes viis korda suurem, kui seeditav toidukogus või joodav vedelik. Teisest otsast: kõigist meie keha poolt väljutatavatest jääkainetest väljutatakse 70% kopsude ning 30% väljaheidete ja naha kaudu.

ÕIGE HINGAMINE ON ÕPITAV

Saame muuta oma hingamise kvaliteeti ja kvantiteeti. Dennis Lewis väidab, et on 6-12 kuuga treenitud suurendama oma diafragma liikumisulatust 2-3 korda. Kuid meid ei mõjuta ainult sissehingatava õhu kogus. Oluline on ka hingamise tasakaalustatus, mis määrab, kas hingamine annab meile hapnikku ja süsinikdioksiidi õiges proportsioonis, et meie keha saaks võimalikult hästi õhustatud. Teadlane Peter Lichtfield märgib, et hingamine reguleerib meie kehas pH tasakaalu. Kui sellel suvel Peteriga töötasin, olin ma hämmastunud, kuidas hapniku/süsinikdioksiidi tasakaal minu hingamises muutus paari piiranguteta hingetõmbega. Ta märgib, et piiranguteta hingamisel on järsk ja sügav mõju meie tervisele ja tööjõudlusele. Tegelikult hingab enamik meist „üle”, kuna meie hingamismehhanismis ja meelehoiakutes on krooniline pinge. Enamikul on hingamise tempo ja sügavus vale. Selle ravi ei ole lihtsalt lõdvestumine ja „rohkem” hingamine. Harmoonilise suhte taaastamine oma kehaga ja selle kuulamine, et leida õige tegevuse jaoks õige hingamisrütm on täielikult õpitav oskus. Kõigepealt peame tunnistama, et midagi on vaja muuta, seejärel on meil vaja tahet seda muuta.

/Jim Morningstar, filosoofiadoktor, raamatu „The Complete Breath” toimetaja/

Share Button