Vabastava hingamise koolitus “Vägi rütmidest ja rituaalidest”

Väge mõistame me Väepunkti hingamisõhtutel tähenduses „energia, universaalne energia või elujõud”, samas tähenduses, nagu jaapanikeelne ki ja hiinakeelne chi. Väeline inimene on oma väest teadlik, on sellega kontaktis ja teab, kuidas seda rohkendada. Väe suurendamiseks on loendamatu arv eri meetodeid. Vabastav hingamine on neist üks kõige nauditavamaid, andes inimesele ka lõõgastuse ja meelerahu, armastus- ja tänutunde, tugevama tervise ja juhatades elus keskenduma positiivsusele, ehk teisisõnu valima olemise pigem valguses kui varjus. Loe edasi. Väe rohkendamiseks on ka teisi tehnikaid, näiteks rütmiline elu (päeva-, nädala-, kuu- ja aastarütm), rituaalid ja tavad.

Vanadel rahvastel võeti rituaale tõsiselt. Kordamine = tugevdamine”. (Liivia Viitoli loengukonspektist).

Kui võngud pendliga kaasa, on sul hea, kui vastu, saad pihta. Eestis, kus on vaid 40 päikselist päeva aastas, 70-80 päeva vahelduva pilvitusega ja ülejäänud päevad elame suure halli pilve all, tuleb end keskmistest eurooplastest palju rohkem kokku võtta, et elujõudu saada. Meie esivanemad oskasid koguda elujõudu põhielementidest, õppida looduselt endalt. Soome-ugrilased oskasid kohaneda muutuvate tingimustega, looduse rütmidega. Aastaring peegeldub Eesti talukultuuris. Aasta jagunes kaheks – pikk pime aeg ja suvine pikk päev. Talu hakkas töötama koos loodusega, puhkama koos loodusega peale saagikoristust. Sügisel hakkas talu rahunema, talvel jäi hoopis magama, uuest aastast napi toidu peale. Elu jäi aeglasemaks, rütm jäi aeglasemaks. Pimedal ajal ongi inimene loodud magama. Suvel tõusti vara, jõud saadi kätte hommikuselt päikeselt, karjalapsed said kätte kogu suve päikese. Praegu töötab suur pendel meile vastu – töötame talvel intensiivselt, meie aktiivne aeg on kunstvalguses, mis loob vale kunstvälja. Kui suvi algab, oleme end talvega ära väsitanud, magame ja puhkame lesides. Tegelikult tuleks tõusta kell 5 hommikul, minna loodusesse ja saada jõudu metsa ärkamisest.

 Kuu rütm kordub igal kuul. Tuleks minna sellega kaasa. Samuti tuleks sisse viia kindel nädalarütm. Tuleks ehitada järjepidevus, luua struktuur, mis annab ka võimaluse puhata. Laupäeviti tehti talus sauna, pühapäev oli hingamise päev. Kui me ei hinga, kulutame ennast läbi. Tegelikult on hingamise päev kõige tulemusrikkam päev nädalas. Tuleks hinge tõmmata, kuulatada vaikust. Kui sa ei puhka, võid muutuda agressiivseks. Talus käis peremees pühapäeval põlde vaatamas, plaani pidamas. Ööpäevast said kõik ühtemoodi aru. Uneaeg oli püha, see tuli ära magada. Valge aeg oli töötamiseks. Päeval kella ei tuntud – kell ilmus alles 19. sajandi teisel poolel. Enne oli ajataju laialivalguv, tööd tuli lihtsalt ära teha. Meie kiirustame ja elame minutite järgi, mis looduses pole mingi ühik. Vähemalt õhtul tuleks aeg maha võtta, lõpetada oma päev tänades kõige eest, mis juhtus.

 Vanal ajal oli väga tähtis kinni pidada rituaalidest. Söömine oli püha toiming, toiduga olid seotud rituaalsed keelud, tabud. Toidulaud oli altar. Lauas oli määratud vanema koht. Toitu jagas keegi, alustas keegi, toimetas enne salastatud toiminguid. Meiegi võime panna lauale küünla ja pühendada selle toidule – aeglustab mälumist. Süüa tuleb ruttamata, selle vastu eksitakse eriti laste juures – ei tohi lapsi kiirustada! Võime ka lugeda söögipalvet, see parandab toidu kiirgust 3-5 korda.

Eriti rituaalsed olid pidustused ja peod. Pidu tuleb tsivilisatsiooni-eelsest ajast. See oli kunagi määrava tähtsusega. Kunagi valitses pool aastast peoaeg, teine aegruum. pidu oli sakraalne toiming. Inimene läheb ürgkaosesse, et uuesti üles ehitada iseend. Kui soovime, et meie paljud pelgalt söömisele taanduvad peod oleksid rohkem mõtestatud, võime anda neile mõtte ise. Pidu võib-olla pühendatud kellelegi (sünnipäevalapsele), olla stiilipidu jne.

Praegu taovad paljud pendlid vastu meie veriseid tiivanukke. Kuid meil on võimalus tagasi tõmbuda. Loodus, kuigi haavatud, on elus ja valmis meid toetama.” (Lühendatult Maria Tilga loengukonspektist)

Koolitusel me tutvustame end ning räägime oma rütmidest ja rituaalidest. Praktilise harjutusena plaksutame rütmiliselt, oma väge rohkendades. Süvitsiminekul parandame kooskõla looduse suure pendliga. Järgneb hingamissessioon Algallika afirmatsioonidega. Lõpus vahetame muljeid kogetud hingamiselamustest, jätkame ommides ja lõpetame väeringiga.

*****

Info ja tellimine:

Reet Karro                reet@hingamisstuudio.ee  tel 56 492 769

Kujutis: www.freedigitalphotos.net/images/view_photog.php?photogid=1708